Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi osa majanduses
«Venemaa vajab uut majanduskorda ja selleks on vaja tugevaid ja tarku võimuorganeid, tugevat riiki,» kinnitas Jeltsin. Valitsus on sellest aru saanud ja juba alustanud tegutsemist selles suunas, et riik saaks kindla majandusstrateegia.
Turumajandus aitas Venemaa välja NSV Liidu kokkuvarisemisele järgnenud madalseisust ja majanduse väljavaated on nüüdseks head, kinnitas president.
«Reformide algaastail oli ainus võimalus kriisist jagu saada vabaturu abil, kuid üleminekuks pidevale majanduskasvule jääb majanduslikust vabadusest väheseks,» hoiatas Jeltsin.
Seda, et Jeltsin toetab riikliku regulatsiooni suurendamist majanduses, oli oodata, sest liberaalsete reformide teostajad on juba mõnda aega rääkinud, et on vaja Saksamaa-laadset riiklikku sekkumist, hoidmaks ära tugevate finantsgruppide monopoliloomise katsed. Valitsus ei kavatse lasta äri- ja pangandusringkondadel endale survet avaldada, toonitas Jeltsin.
«Valitsus kavatseb kehtestada majanduses selged ja kõigile võrdsed tegutsemisreeglid, mis kehtivad nii suurkapitalile, keskmistele ja väikefirmadele kui ka riigile,» üles president.
Teine oluline märksõna presidendi kõnes oli, et monopolide konkurentsi tuleb lisada. Venemaa liigub sinnapoole, et luua konkurentsitihe keskkond kogu majanduses, kaasa arvatud raudtee, gaasi- ja elektritööstus.
Kuue kuuga on Venemaa stabiliseerinud monopoltoodete hinnad. Selle tulemusena on alanenud kaubaveo- ja raudteetariifid ning gaasihinnad, ka on loodud elektri hulgimüügiturg. REUTER-ETA-ÄP