Möödunud, üsna rahulikult alanud börsinädal sai väga äreva ja sündmusterohke lõpu. Eesti finantsturu pikale veninud kriis jõudis neljapäeval ka börsile, kukutades enamkaubeldud aktsiate hindu keskmiselt 15% võrra.

Ärevad sündmused tõstsid börsi taas tähelepanu keskpunkti, mis omakorda kergitas kauplemisaktiivsust, viies börsisüsteemi nädalakäibe 689,21 mln kroonini ja kogu järelturu käibe 1173,75 mln kroonini. ÄP indeks tegi nädalaga 176,47punktise ehk 13,83protsendise languse ja lõpetas reede õhtul 1099,1 punktil, tasemel, kus ta oli viimati 1. augustil

Mitme teguri koosmõju, nagu näiteks juba rohkem kui kuu vaikselt vindunud likviidsuskriis Eesti finantsturul ja välismaises pressis ilmunud kahtlevad kirjutised Eesti makromajandusliku tausta kohta, viis aktsiate hindade esimese tõsisema kukkumiseni Tallinna börsil.

Pankade rahapuuduse kandumises väärtpaberiturule pole midagi üllatavat -- suutmata enam muul moel rahavajadust katta, hakkasid suured pangad kolmapäeval ja neljapäeval üsna kiires tempos realiseerima.

Samas on väga kummaline kuulda keskpanga manitsusi Eesti majandusime ja panganduse alustalade, suurte kommertspankade aadressil küsimustes, mis on elementaarsed iga ettevõtte, ka kõige pisema jaoks, s.o raha ja likviidsuse juhtimine. See on asi, mida igapäevaselt ra-hamaailmas tegutsevad ja suure osa Eesti uue generatsiooni ajupotentsiaalist kokku ostnud suurpangad peaksid filigraanselt valdama.

Teine neljapäevaseid sündmusi kindlasti mõjutanud seik oli mitmes välismaises meediaväljaandes viidatud Eesti makromajanduse nõrk seis, mis lõpptulemusena võib viia krooni devalveerimiseni. Osa välisinvestoreid ehmus sellest ja hakkas raha Eesti väärtpaberitest välja võtma. Maaklerite sõnul võis välismaise raha turult lahkumist täheldada juba augusti lõpu tippseisust saati.

Kindlasti mõjusid sellised artiklid innustavalt ka mitmetele valuutaspekulantidele, kes on viimasel ajal (eriti suurtes mahtudes just möödunud kolmapäeval) aktiivselt Eesti krooni kokku laenanud. Pangad nägid siin kerget teenimisvõimalust ja olid tavalisest palju kõrgema protsendiga meeleldi nõus laenama, sattudes seejuures aga veidi hoogu. Kokku väidetavalt mitmetesse miljarditesse kroonidesse ulatunud tehingud on üks tekkinud likviidsuskriisi põhjusi.

Lootes, et Eesti panga sekkumine ei jäänud hiljaks ja pangad tulevad kitskusest loodetavate krediidiliinide avanedes välja, võib Eesti aktsiaturule ja majadusele tervikuna ennustada kõike ilusat. Pankad teenivad tehtud tehingutelt väidetavalt kuni 100 mln kr kasumit, Eesti majanduse imago tõuseb («Eesti kroon ei murdunud spekulantide rünnakute all...»). Ja kas me tahame seda või mitte, osa pankade peagi saabuvast rahast liigub kindlasti ka börsile. Hetkel on investorid siiski väga ettevaatlikud ja uueks tõusuks peab nende usaldus taastuma.

Nagu arvata võiski, ei jäänud ülemöödunudpühapäevane rünnak farmaatsiatehase poolt vastukajata. Vastastikune süüdistamine ja tõestuseta faktide väljakäimine viis lõpuks selleni, et kauplemine farmaatsiatehase aktsiaga peatati neljapäeva keskpäeval ja jätkus alles eile, kui farmaatsiatehas esitas börsile kommentaarid süüdistustele. Kauplemine jätkus seejärel, kuid ilmselt tuleb Tallinna börsi ühel tähelepandavamal tööstusettevõttel tugevasti vaeva näha, et taastada investorite usaldus. Ja kogu jama vaid paarist avalikustamata jäänud tagasilöögist