Kõik börsid benji-hüpetel
Eesti peab olema atraktiivne. Langevate aktsiabörside valguses oleks eile saanud muidugi enim ilma teha vuhinal ülespoole liikudes. Paraku järgis Tallinna börs eile maailma teiste börside eeskuju ning lisas neljapäevasele 15protsendisele vabalangusele veel üle 12protsendise närvilise benji-hüppe.
Eilne börsilangus näitab Eesti väärtpaberituru seotust maailma majandusruumiga. Kui möödunud neljapäeva muutsid Tallinna börsil mustaks meie pankade möödalaskmised rahavoogude juhtimisel, siis eilse languse põhjustas kogu maailma aktsiaturgudel aset leidnud langus.
Kas globaalne börsikriis sai suurema tõuke spekulantide rünnakust Hongkongi dollarile, alateadlikust kartusest 1987. aasta börsikrahhi kümnenda aastapäeva ees või sellest, et aktsiate hinnad kogu maailmas olid ülehinnatud -- see annab analüütikutele veel kauaks juurdlemisainet. Tõenäoliselt on mängus kõik need ja veel paljud teisedki tegurid.
Paljud meist on pannud doominokivid kõrvuti servale seisma, et need siis ühest väikesest tõukest üksteise järel pikali kukutada. Aktsiaturgude doominoefekti tekitas möödunud neljapäeval kümme protsenti langenud Hongkongi börsikivi, mis tõmbas teised Aasia ja ülejäänud maailma börsid kõigepealt mõneprotsendisesse langusesse.
«Hongkongi turg on vabalanguses, tegemist on pigem benji-hüppega. Aga kes teab, kus asub põhi.» Need sõnad Everbrighti uurimiskeskuse direktori Patricia Chia suust olid sel päeval enim tsiteeritud kogu maailmas.
Põhi polnud tõesti veel saabunud, sest üleeile sai New Yorgi börsilt hoo sisse veel võimsam benji-hüpe.
USA peamine aktsiaindeks Dow Jones kukkus esmaspäeval 7,2 protsenti, teisipäeval lisas Hongkong enda eelmisele allahüppele veel 13 protsenti, Euroopas langesid märgatavalt Londoni, Frankfurdi, Venemaa, Stockholmi, Helsingi jt börside indeksid. Eestis kukkus ÄP indeks 12,14 protsenti.
Kui möödunudneljapäevane langus oli rohkem kainestava iseloomuga, siis eilsest kukkumisest paranemine võtab tõenäoliselt aega. Aga märgid tõusust ei ole kuhugi kadunud. Tuletaksime veel kord meelde, et Eesti majanduse üldnäitajad on endiselt paljulubavad.
Eile olid Tallinna väärtpaberiturul peamisteks müüjateks välisinvestorid, keda mõjutas langus USAs ja Hongkongis.
Lisaks olid Tallinna börs ja seal kauplevad maaklerid eile väga närvilised, mis väljendus aktsiate müügi- ja ostunoteeringute suures vahes. Enamkaubeldud aktsiate hindu graafikusse pannes joonistub välja sik-sak, mis jõudis päeva jooksul mitu korda tipu ja põhja vahet hüpata.
Naelapea pihta tabades võis spekulatiivne investor eilses sogases vees üpris suure kala kinni püüda.
On aga selge, et praeguses olukorras oleneb ka Tallinna börsi edasine käekäik suuresti sellest, millise suuna võtab olukord Wall Streetil. New Yorgi börs avanes eile küll mõneprotsendise langusega, kuid mõne aja pärast pöördusid aktsiate hinnad tõusule. See lubab loota, et sama tendents leiab aset ka Tallinna börsil.
80% küsitletud ameeriklastest usub, et sealne börsikriis on ajutine, ning ei kavatse oma aktsiaid maha müüa. Meiegi väikeinvestoritel ei ole mõtet paanikasse sattuda. Eelkõige tasub neil varuda kannatust ja lasta olukorral selgineda.