Tagantjärele kindlustusreitingust

Arvestades huvi, mida kindlustusseltsid ilmutasid järjekordse kindlustusreitingu avaldamise eel, on vastukajad jäänud üllatavalt tagasihoidlikeks. Üks kahest, kas reiting oli oodatust parem, või on ajakirjanikud nüüd lootusetutena maha kantud. Ühte on kostnud küll mitmelt poolt -- segaseks on jäänud konkreetsed arvutusvalemid. Püüan siinkohal puudujäägi parandada.

Reitinguindeks on arvutatud nelja näitaja alusel, mis kajastavad vastavalt kindlustusseltsi kahjusust, edasikindlustuse taset, maksevõimet ehk täpsemalt solventsust ning suurust (omakapital).

Kahjusust ei saa käsitleda otseselt positiivse või negatiivse tegurina, seetõttu on seltside keskmise kahjususprotsendi alusel arvutatud keskmine ning kahjusustegur väljendab vastava seltsi kahjususe erinevust keskmisest absoluutväärtusena.

Ka edasikindlustusprotsenti ei saa absoluutsena käsitleda -- edasikindlustusvajadus omakapitali kasvades langeb. Edasikindlustuskoefitsient on leitud omakapitali ja edasikindlustuskoefitsiendi korrutisena. Vähendamaks omakapitali niigi suurt osakaalu on näitaja läbi jagatud saadud korrutistest suurimaga, milleks oli 2,72.

Solventsus on leitud lihtsustatud valemi järgi: kindlustustehniliste reservide ja omakapitali summa jagatud netopreemiatega.

Lõplik valem: omakapitali, solventsuse ja edasikindlustuskoefitsiendi korrutis jagatud kahjususteguriga.

Lõpuks tahan parandada näpuvea -- avaldatud reitingus sattus vale number Nordika kindlustustehnilise reservi kohale. Allpool lühendatult avaldatud tabelis on viga parandatud. Nordika möödus veaparanduse tagajärjel ASAst ja Eesti Varakindlustusest ning on reitingus viiendal kohal. Vabandan.