Ukraina diskrimineerib Eesti ettevõtjaid

Aabel ütles, et Kalev ei ole ?okolaadikommide eksporti Ukrainasse täielikult lõpetanud, kuid tekkinud on sundolukord müüa madalama kvaliteediga kaupa tunduvalt väiksema kasumiga.

«Väga tõsine küsimus on see, et eri ministeeriumite valitsusalast tuleb taotleda mitmeid analoogilise sisuga dokumente,» rääkis Aabel. «Näiteks Ukraina riiklik standardiamet ja tervishoiuministeerium teevad tollile ettekirjutusi, mis dubleerivad täiesti identsete tootekatsetuste korraldamist mõlemas ametkonnas eraldi.»

ASi Tarmeko peadirektor Olev Nigul lisas, et ka mööbli eksportimisel tekib situatsioone, kus isegi korras dokumentidega tuleb piiri ületamiseks raha maksta.

«Mingisugust korda Ukraina piiril küll ei ole,» ütles Nigul «Meie suhted on aga ukrainlastega küllalt vanad ja mingil määral need siiski jätkuvad.»

AS Viru Rand müügidirektor Jaak Pruunes sõnas, et nende firmal Ukrainaga kauplemisel mingeid probleeme pole.

Signe Ratso sõnul tegi Eesti Ukrainale ettepaneku, et vabakaubandusleping võtaks üle Pan Euroopa kumulatsiooni reeglid, mis on praegustest lepingu sätetest soodsamad.

Pan Euroopa kumulatsiooni järgi saavad tollimaksuvabastuse tooted, millel on päritolusertifikaat. Eesti päritolusertifikaadi saavad vaid need tooted, mille tooraine on ostetud Euroopa Liidu riikidest ja toode ise on Eestis valmistatud.

Majandusministeeriumi väliskaubandusosakonna juhataja Tiit Reiman selgitas, et praegu on tingimused kaupade EUR1 päritolu sertifikaadi saamiseks tunduvalt karmimad kui Pan Euroopa kumulatsiooni arvestamisel. Viimase puhul saaksid Eesti päritolusertifikaadi ka tooted, milles on valmistamise hind ainult 10--15 protsenti toote väärtusest, ülejäänu moodustab sissetoodud materjalide hind.