• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ukraina diskrimineerib Eesti ettevõtjaid

    Ratso ütles, et Eesti on Ukraina-poolsele vabakaubanduslepingu rikkumisele tähelepanu juhtinud juba mitmel korral. Vabakaubanduslepingu ja maailma kaubandusorganisatsiooni WTO põhimõtetest tulenevalt võib kodumaise tootja kaitsmiseks kasutada ainult tollimakse, mitte sisemaiste maksude erinevaid määrasid, väitis Ratso.
    Ratso ütles, et viimasel kohtumisel lubasid ukrainlased aktsiisimaksu tühistamise kohta võtta vastu sellesisulise otsuse, kuid must-valgel pole seda kusagil kirjas. «Tegemist oli vaid ukrainlaste lubadusega,» lisas Ratso.
    «Kalevi toodetest rakendatakse diskrimineerivat aktsiisimaksu ?okolaadiglasuuriga kommidele 4,7 krooni ühe kilo kohta,» rääkis Kalevi ida-turu juht Heiki Aabel. «Ukraina kohalike tootjate jõulupakid pole aga käibemaksustatud, mis paneb meid ebavõrdsesse olukorda. Ekspordikitsendusi pole seatud vaid närimiskommile, ?okolaaditahvlitele, karamellile.»
    Aabel ütles, et Kalev ei ole ?okolaadikommide eksporti Ukrainasse täielikult lõpetanud, kuid tekkinud on sundolukord müüa madalama kvaliteediga kaupa tunduvalt väiksema kasumiga.
    «Väga tõsine küsimus on see, et eri ministeeriumite valitsusalast tuleb taotleda mitmeid analoogilise sisuga dokumente,» rääkis Aabel. «Näiteks Ukraina riiklik standardiamet ja tervishoiuministeerium teevad tollile ettekirjutusi, mis dubleerivad täiesti identsete tootekatsetuste korraldamist mõlemas ametkonnas eraldi.»
    ASi Tarmeko peadirektor Olev Nigul lisas, et ka mööbli eksportimisel tekib situatsioone, kus isegi korras dokumentidega tuleb piiri ületamiseks raha maksta.
    «Mingisugust korda Ukraina piiril küll ei ole,» ütles Nigul «Meie suhted on aga ukrainlastega küllalt vanad ja mingil määral need siiski jätkuvad.»
    AS Viru Rand müügidirektor Jaak Pruunes sõnas, et nende firmal Ukrainaga kauplemisel mingeid probleeme pole.
    Signe Ratso sõnul tegi Eesti Ukrainale ettepaneku, et vabakaubandusleping võtaks üle Pan Euroopa kumulatsiooni reeglid, mis on praegustest lepingu sätetest soodsamad.
    Pan Euroopa kumulatsiooni järgi saavad tollimaksuvabastuse tooted, millel on päritolusertifikaat. Eesti päritolusertifikaadi saavad vaid need tooted, mille tooraine on ostetud Euroopa Liidu riikidest ja toode ise on Eestis valmistatud.
    Majandusministeeriumi väliskaubandusosakonna juhataja Tiit Reiman selgitas, et praegu on tingimused kaupade EUR1 päritolu sertifikaadi saamiseks tunduvalt karmimad kui Pan Euroopa kumulatsiooni arvestamisel. Viimase puhul saaksid Eesti päritolusertifikaadi ka tooted, milles on valmistamise hind ainult 10--15 protsenti toote väärtusest, ülejäänu moodustab sissetoodud materjalide hind.
    Reiman ütles, et Eesti on nende probleemide kiirest lahendamisest rohkem huvitatud kui Ukraina, sest Ukraina üheksa kuu ekspordimaht Eestisse oli vaid 400 miljonit krooni. Seevastu Eesti eksportis Ukrainasse samal ajavahemikul 1,4 miljardi krooni eest kaupu.
    ETFC Grupi müügikoordinaator Meelis Randma ütles, et nende kontserni jaoks omab Ukraina turg suurt tähtsust, sest sinna läheb umbes 10% ETFC koguekspordist. «Mõlemad riigid peaksid tunnustama teises riigis välja antud sertifikaate,» lisas ta. «Ukraina nõuab aga Eesti kaupade oma turul müümiseks topeltsertifitseerimist.»
    Randma rääkis, et suurem osa ETFC Grupi ettevõtetest on kadalipu läbinud, ent Eesti koguekspordile Ukrainaga avaldab see halba mõju.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.