Põllumees - ebasoosingus laenaja

Maad ei saa laenu sooviv talumees tagatisena kasutada, kuna maapiirkondades on enamik maast tagastamata. Mets oleks hea tagatis küll, aga seda ju varguste vastu ei kindlustata. Ka hooneid ei saa tagatisena kasutada, sest need pole kantud hooneregistrisse. Samuti ei saa tagatisena kasutada loomi, sest need pole kindlustatud. Nii jäävadki põllumehel üle vaid traktorid ja muud põllutöömasinad.

«Kõige suurem probleem põllumajanduslaenude juures ongi tagatiste puudumine,» ütleb Hoiupanga äriklientide osakonna juhataja Tiit Jõemets. «Pank pole huvitatud traktorite pandiksvõtmisest.»

Maapanga juhatuse liige Erkki Veismann sõnab, et põllumeeste laenutagatise probleem on piirkonniti erinev. «Lõuna-Eestis näiteks on maad vähem tagastatud ja kogu elu viletsam -- sealsetel talunikel on palju keerulisem laenu saada,» räägib Veismann.

Pangad peavad põllumajanduslaene väheatraktiivseks ka selle tõttu, et kogu põllumajanduslik tootmine on vähe rentaabel ja tootjad seetõttu väikese laenuvõimsusega.

Majandusminister Jaak Leimanni juhitud komisjoni analüüsist selgub, et piima tootmise rentaablus on keskmiselt 11,5 protsenti, rukki tootmisel 1,2 protsenti ja sealiha puhul -5,6 protsenti.

Umbes pool aastat tagasi loodi Euroopa Liidult pärit raha baasil maaelu laenude tagamise sihtasutus, mis annab tagatise kuni 60 protsendile laenusummast.

Sihtasutuselt garantii võttes kallineb laen selle võtjale kokkuvõttes kuni 3,5 protsenti garantii jäägilt aastas. Laenuintressiks kujuneb siis 16--17 protsenti aastas, mille tasumine aga on põllumehele liiga kallis.

Et sihtasutuselt laenule garantii saada, peab taotleja olema tegutsenud vähemalt kaks aastat, millest ühe lõpetas kasumiga. See tingimus võtab laenuvõimaluse uutelt üritajatelt, kes ehk kõige rohkem tagatise garantiid vajaksid.

Ka võtab sihtasutuselt tagatise saamine põhjendamatult kaua aega. Sama ajal kui pangad vaatavad laenutaotlused läbi nädala-kahega, vajab sihtasutus taotlusele vastamiseks aega umbes kuu.

Maaelu laenude tagamise sihtasutuse juhataja Maive Rute tõdeb, et ettevõtete huvi poolteist kuud aktiivselt tegutsenud sihtasutuse vastu on tagasihoidlik: selle aja jooksul on välja antud vaid kaks laenugarantiid -- poole miljoni ja kahe miljoni kroonisele laenule.

Pangad peavad maainimestest laenajate parimaks omaduseks nende usaldusväärsust. Inimene, kellel mõlguvad mõttes vaid plaanid, kuidas raha vasakule panna, ei lähe metsa elama, on pankurid kindlad.

«Kui talunik juba panka tuleb, on tema esimene küsimus: «Aga mis siis saab, kui ma laenu tagasi ei jõua maksta?»,» ütleb Erkki Veismann Maapangast.

«Kindel on see, et talumehest võlgnikku ei pea pank mingeid kõveraid teid pidi taga ajama, nendel on ikka kogu pere laenuga seotud. Maainimene ei unusta, et võlg on võõra oma.»

Harjumaal asuva Nõmmiku talu peremees Lauri Ermas (21) sõnab, et pangast on tunduvalt lihtsam laenu saada, kui talumees on pangas juba tuttav ja ennegi neilt laenanud. «Teist korda samast pangast laenu soovides läheb asjaajamine hoopis kiiremini,» lisab ta.

Asjaajamine laenu saamiseks võtab paar kuud ikka ära, räägib Ermas, meenutades oma kevadist panga vahet käimist. Mitu käiku läksid ikka tühja ka, näiteks nad nõuavad talu äriplaani, ma aga polnud kunagi varem seda koostanud ja lihtsalt ei teadnud, mida sinna kirjutada, räägib ta. «Esimene äriplaan nägi välja nagu lugulaul,» meenutab Ermas naerdes.

Soovitud 100 000kroonise tagatisena pantis Nõmmiku talu pangale neli traktorit ning vallasvara.

«Pangad käituvad talumeestega nagu lasteaialastega,» iseloomustab Ermas suhtumist talumeestesse. «Ja eks ta ole õige ka, palju neid haritud talumehi, kes asju ajada oskavad, ikka on.»

Järgmisel aastal kavatseb Ermas taas pangast laenu küsida, et oma talu juurde meierei ehitada. Kui suurt laenu vaja oleks, ei oska ta veel öelda, sest päris täpselt pole teada, mida meiereis tootma hakatakse. «Ehitada tuleb ta kindlasti, sest ainult piima tootmine end ära ei tasu,» on noor taluperemees kindel.

Nii pankade esindajad kui talumehed leiavad, et praeguses situatsioonis, kus laenud on kallinenud, on talupidamise alustamine praktiliselt võimatu. «Praegu küll nullist alustada ei saa, see on enesetapp,» nendib Lauri Ermas.

Ermas on kindel, et sellist talumeest ei leidu, kellele kuni 17% intressiga laen vastuvõetav oleks. «Ka 10 protsenti on liiga kõrge, normaalne intress oleks umbes 6--7 protsenti,» lisab ta.

Forekspanga laenudirektor Urmas Pastarus ütleb, et pank ei tee ega kavatse hakata tulevikus põllumeestele mingeid laenusoodustusi tegema. «Nad on samasugused ettevõtjad nagu iga teinegi,» lausub ta. «Me pole sotsiaalamet, vaid pank.»