Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumees - ebasoosingus laenaja

    Maad ei saa laenu sooviv talumees tagatisena kasutada, kuna maapiirkondades on enamik maast tagastamata. Mets oleks hea tagatis küll, aga seda ju varguste vastu ei kindlustata. Ka hooneid ei saa tagatisena kasutada, sest need pole kantud hooneregistrisse. Samuti ei saa tagatisena kasutada loomi, sest need pole kindlustatud. Nii jäävadki põllumehel üle vaid traktorid ja muud põllutöömasinad.
    «Kõige suurem probleem põllumajanduslaenude juures ongi tagatiste puudumine,» ütleb Hoiupanga äriklientide osakonna juhataja Tiit Jõemets. «Pank pole huvitatud traktorite pandiksvõtmisest.»
    Maapanga juhatuse liige Erkki Veismann sõnab, et põllumeeste laenutagatise probleem on piirkonniti erinev. «Lõuna-Eestis näiteks on maad vähem tagastatud ja kogu elu viletsam -- sealsetel talunikel on palju keerulisem laenu saada,» räägib Veismann.
    Pangad peavad põllumajanduslaene väheatraktiivseks ka selle tõttu, et kogu põllumajanduslik tootmine on vähe rentaabel ja tootjad seetõttu väikese laenuvõimsusega.
    Majandusminister Jaak Leimanni juhitud komisjoni analüüsist selgub, et piima tootmise rentaablus on keskmiselt 11,5 protsenti, rukki tootmisel 1,2 protsenti ja sealiha puhul -5,6 protsenti.
    Umbes pool aastat tagasi loodi Euroopa Liidult pärit raha baasil maaelu laenude tagamise sihtasutus, mis annab tagatise kuni 60 protsendile laenusummast.
    Sihtasutuselt garantii võttes kallineb laen selle võtjale kokkuvõttes kuni 3,5 protsenti garantii jäägilt aastas. Laenuintressiks kujuneb siis 16--17 protsenti aastas, mille tasumine aga on põllumehele liiga kallis.
    Et sihtasutuselt laenule garantii saada, peab taotleja olema tegutsenud vähemalt kaks aastat, millest ühe lõpetas kasumiga. See tingimus võtab laenuvõimaluse uutelt üritajatelt, kes ehk kõige rohkem tagatise garantiid vajaksid.
    Ka võtab sihtasutuselt tagatise saamine põhjendamatult kaua aega. Sama ajal kui pangad vaatavad laenutaotlused läbi nädala-kahega, vajab sihtasutus taotlusele vastamiseks aega umbes kuu.
    Maaelu laenude tagamise sihtasutuse juhataja Maive Rute tõdeb, et ettevõtete huvi poolteist kuud aktiivselt tegutsenud sihtasutuse vastu on tagasihoidlik: selle aja jooksul on välja antud vaid kaks laenugarantiid -- poole miljoni ja kahe miljoni kroonisele laenule.
    Pangad peavad maainimestest laenajate parimaks omaduseks nende usaldusväärsust. Inimene, kellel mõlguvad mõttes vaid plaanid, kuidas raha vasakule panna, ei lähe metsa elama, on pankurid kindlad.
    «Kui talunik juba panka tuleb, on tema esimene küsimus: «Aga mis siis saab, kui ma laenu tagasi ei jõua maksta?»,» ütleb Erkki Veismann Maapangast.
    «Kindel on see, et talumehest võlgnikku ei pea pank mingeid kõveraid teid pidi taga ajama, nendel on ikka kogu pere laenuga seotud. Maainimene ei unusta, et võlg on võõra oma.»
    Harjumaal asuva Nõmmiku talu peremees Lauri Ermas (21) sõnab, et pangast on tunduvalt lihtsam laenu saada, kui talumees on pangas juba tuttav ja ennegi neilt laenanud. «Teist korda samast pangast laenu soovides läheb asjaajamine hoopis kiiremini,» lisab ta.
    Asjaajamine laenu saamiseks võtab paar kuud ikka ära, räägib Ermas, meenutades oma kevadist panga vahet käimist. Mitu käiku läksid ikka tühja ka, näiteks nad nõuavad talu äriplaani, ma aga polnud kunagi varem seda koostanud ja lihtsalt ei teadnud, mida sinna kirjutada, räägib ta. «Esimene äriplaan nägi välja nagu lugulaul,» meenutab Ermas naerdes.
    Soovitud 100 000kroonise tagatisena pantis Nõmmiku talu pangale neli traktorit ning vallasvara.
    «Pangad käituvad talumeestega nagu lasteaialastega,» iseloomustab Ermas suhtumist talumeestesse. «Ja eks ta ole õige ka, palju neid haritud talumehi, kes asju ajada oskavad, ikka on.»
    Järgmisel aastal kavatseb Ermas taas pangast laenu küsida, et oma talu juurde meierei ehitada. Kui suurt laenu vaja oleks, ei oska ta veel öelda, sest päris täpselt pole teada, mida meiereis tootma hakatakse. «Ehitada tuleb ta kindlasti, sest ainult piima tootmine end ära ei tasu,» on noor taluperemees kindel.
    Nii pankade esindajad kui talumehed leiavad, et praeguses situatsioonis, kus laenud on kallinenud, on talupidamise alustamine praktiliselt võimatu. «Praegu küll nullist alustada ei saa, see on enesetapp,» nendib Lauri Ermas.
    Ermas on kindel, et sellist talumeest ei leidu, kellele kuni 17% intressiga laen vastuvõetav oleks. «Ka 10 protsenti on liiga kõrge, normaalne intress oleks umbes 6--7 protsenti,» lisab ta.
    Forekspanga laenudirektor Urmas Pastarus ütleb, et pank ei tee ega kavatse hakata tulevikus põllumeestele mingeid laenusoodustusi tegema. «Nad on samasugused ettevõtjad nagu iga teinegi,» lausub ta. «Me pole sotsiaalamet, vaid pank.»
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.