18. november 1997 kell 22:00

Miks valuutad vanguvad

Läinud suvel sattusid esimesena löögi alla Tai, Indoneesia, Filipiinide ja Malaisia valuuta. Need riigid olid sunnitud oma valuuta kursi vabaks laskma. Näiteks Tai baht on juulist peale nõrgenenud 60%. Seejärel tabas rünnak Kagu-Aasia tugevamaid valuutasid, Hongkongi ja Lõuna-Korea valuutat. Edasi levis see Ida-Euroopasse ja Ladina-Ameerikasse.

Kõik see näitab, kui tihedalt on kogu maailma majandus seotud globaalse kapitalituruga. Enam ei saa nõrga majandusega riik seda varjata.

Kõigil neil riikidel, mille valuuta vangub, on objektiivselt palju ühist. Nende valuuta on (või oli) seotud USA dollari, Saksa marga või valuutakorviga. Nende riikide inflatsioon on üldjuhul tunduvalt suurem kui seotud valuuta riigis. Näiteks kui USA dollar tugevnes, muutusid ka sellega seotud valuutad kallimaks. See raskendas eksporti. Kuid kodanikud said samal ajal rohkem raha, mida tarbida, ning import suurenes. See omakorda viis maksebilansi tasakaalust välja.

Teiseks on neile riikidele omane finantssektori ülekuumenemine. Kinnisvara hinnad on olnud kõrged ning pangad on saanud püsikursi tõttu võtta välismaalt odavat laenu ja paigutada seda oma riigi ülekuumenenud majandusse.

Peale selle on nende riikide poliitiline juhtkond olnud nõrk.

Pärast Aasia kriisi on investeerijad hakanud kahtlustavalt vaatama kõigi riikide peale, kelle majanduse arengus on probleeme. Ja nii ongi avastatud teisi nn doominovaluutasid.

Raskustesse sattus Kreeka drahm. Novembri algul oli Kreeka keskpank sunnitud tõstma baasintressi 150 protsendini. Kreekal on suur jooksevkonto puudujääk ning ümbritsevast maailmast kõrgem inflatsioon.

Ladina-Ameerikas on suurimas hädas Brasiilia reaal. See on ülehinnatud ning riigil on maksebilansiprobleeme. Keskpank on kaitsnud reaali suurte tugiostudega, kuid ebakindlus püsib.

Oktoobri lõpus sattus löögi alla Eesti kroon. Tallinna börsil oli suurlangus, suurte laenudega aktsiainvestorid olid sunnitud aktsiaid müüma. Nagu teistes valuutaprobleemidega riikides, on Eestiski suur jooksevkonto puudujääk. Eesti kroon on seotud Saksa margaga, kuid Eesti inflatsioon ületab tunduvalt Saksa oma. Seetõttu on tulevikus püsikursi hoidmine raske. Positiivse küljena on Eestis välisraha paigutatud põhilistelt pikaajaliste investeeringute alla ning Eesti on asunud majandust maha jahutama.

Paljud turuanalüütikud väidavad, et kui Eesti kroon peaks siiski kukkuma, satuvad raskustesse ka Läti ja Leedu, ehkki neil ei ole Eestiga võrreldavat ülekuumenemist.

Lõuna-Korea won on samuti sattunud doominovaluutade hulka. Riigil on suur jooksevkonto defitsiit, poliitilised probleemid ja tööstuses ületootmine.

Augustis hakkas woni väärtus langema. Lõuna-Korea valuutaprobleemid teevad analüütikud rahutuks, kuna riigi majandus on väga suur. «Koreaga võrreldes olid hiljutised Kagu-Aasia probleemid tühiasi,» kinnitas Hongkongi analüütik.

Mure põhjus on selles, et Jaapanil on Lõuna-Koreaga suur kaubavahetus. Jaapani investorid kannavad praegu kinnisvara jm investeeringute pealt suurt kahju. Ringlemas on teooria, mille kohaselt Jaapani investeerijad peavad hakkama millalgi oma kahjumeid realiseerima. Siis tekitavad nad maailmas suure müügilaine, mis võib vallandada globaalse vapustuse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et turu hinnangul on praegu vankuvad valuutad ülehinnatud ja neile jätkatakse survet, kuni need kas devalveeritakse või lastakse nende kurss vabaks. See tähendab, et rahutused võivad mõnda aega jätkuda. See, missugused valuutad kriisi terve nahaga üle elavad, sõltub eelkõige nende riikide majanduse arengust, poliitikute otsustavast käitumisest ja turu usaldusest. DI

Hetkel kuum