Miks valuutad vanguvad

Teiseks on neile riikidele omane finantssektori ülekuumenemine. Kinnisvara hinnad on olnud kõrged ning pangad on saanud püsikursi tõttu võtta välismaalt odavat laenu ja paigutada seda oma riigi ülekuumenenud majandusse.

Peale selle on nende riikide poliitiline juhtkond olnud nõrk.

Pärast Aasia kriisi on investeerijad hakanud kahtlustavalt vaatama kõigi riikide peale, kelle majanduse arengus on probleeme. Ja nii ongi avastatud teisi nn doominovaluutasid.

Raskustesse sattus Kreeka drahm. Novembri algul oli Kreeka keskpank sunnitud tõstma baasintressi 150 protsendini. Kreekal on suur jooksevkonto puudujääk ning ümbritsevast maailmast kõrgem inflatsioon.

Ladina-Ameerikas on suurimas hädas Brasiilia reaal. See on ülehinnatud ning riigil on maksebilansiprobleeme. Keskpank on kaitsnud reaali suurte tugiostudega, kuid ebakindlus püsib.

Oktoobri lõpus sattus löögi alla Eesti kroon. Tallinna börsil oli suurlangus, suurte laenudega aktsiainvestorid olid sunnitud aktsiaid müüma. Nagu teistes valuutaprobleemidega riikides, on Eestiski suur jooksevkonto puudujääk. Eesti kroon on seotud Saksa margaga, kuid Eesti inflatsioon ületab tunduvalt Saksa oma. Seetõttu on tulevikus püsikursi hoidmine raske. Positiivse küljena on Eestis välisraha paigutatud põhilistelt pikaajaliste investeeringute alla ning Eesti on asunud majandust maha jahutama.

Paljud turuanalüütikud väidavad, et kui Eesti kroon peaks siiski kukkuma, satuvad raskustesse ka Läti ja Leedu, ehkki neil ei ole Eestiga võrreldavat ülekuumenemist.

Lõuna-Korea won on samuti sattunud doominovaluutade hulka. Riigil on suur jooksevkonto defitsiit, poliitilised probleemid ja tööstuses ületootmine.