• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas hinnad peavad tingimata tõusma?

    Eesti kiire arengu juures ei üllata kedagi ühes või teises eluvaldkonnas toimunud hinnatõusuga. Väga harva kutsub meeldiva hämmelduse esile mingi toote või teenuse hinna langus.
    Reeglina tuuakse hinnatõusu põhjuseks inflatsiooni või üksikute kuluallikate hinna tõusu. Kuluartiklitest on kohe-kohe tõusmas bensiini ja elektri hinnad. Ettevõtte finantskulusid puudutav artikkel -- raha hind ehk intressimäärad -- juba tõusis hüppeliselt. Seega on pealtnäha loodud kõik tingimused hindade tõusuks.
    Toote või teenuse hinna tõstmine tarbija jaoks on paraku kergema vastupanu teed minek, mis pikas perspektiivis võib ettevõttele valusasti kätte maksta. Sageli on firmas ressursse, millele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud, kuid mille arvel annab oluliselt kokku hoida.
    Hinnatõusu pidurdaja on kindlasti konkurents, eriti Eesti oludes, kus madalatest sissetulekutest tulenevalt on tarbijate hinnatundlikkus suur. Mida tihedam on konkurents, seda vähem saavad selles valdkonnas hinnad tõusta ja vastupidi. Teisisõnu võib ütelda, et eelseisvast energiakandjate hinnatõusust tekkiv hinnasurve näitab ära, millistel elualadel valitseb meil tihe konkurents, millistel mitte.
    Vähem tähtis ei ole firmade tegutsemise efektiivsus ja laiemalt kulude struktuur. Eriti puudutab see koduturu jaevõrgule orienteeritud (tootmis)ettevõtteid, sest siin on kasumimarginaalid reeglina kõige väiksemad, samas kui transpordi ja tooraine osa kogukuludes on suhteliselt suur.
    Võitjaks tulevad need firmad, kes ei mõtle efektiivsele tegutsemisele tulevikus, vaid toimivad juba praegu tõhusalt.
    Loomulikult on iga firma eesmärgiks kasumi teenimine. Hinnatõusu seisukohalt on oluline, millises ajalises perspektiivis seda soovitakse teha.
    Tänane hiigelkasum võib vahel tähendada homset firma tegevuse lõpetamist. Seetõttu peaks tulevikule orienteeritud firmad kainelt üle vaatama oma lühiajalised kasumieesmärgid ja neid võib-olla hinnasurve tõttu korrigeerima.
    Kulude kasvu tingimustes muutuvad järjest tähtsamaks firma hinnakujunduse alused. Kui firma hinnakujundus põhineb otseselt kuludel, millele lisatakse soovitud kasumimarginaal, siis loomulikult annab lihtne matemaatika tulemuseks 1+1=2. Selliselt tõusevad hinnad täpselt kulude kasvamise võrra või enamgi.
    Tarbijaskonna kihistudes tasuks firma turundusinimestel enam mõtelda hindade diferentseerimisele -- külapoe ostja jõuab maksta ühte hinda, Stockmanni külastaja teist. Siinkohal tasuks arvestada, et tarbija ei osta alati ainult toodet, vaid ka toote kvaliteedi ja hinna suhet.
    Tiheda konkurentsiga kütuseturul teatab Statoil hinnaliidrina aeg-ajalt kütuse maailmaturu hinna langusest või dollari kursi muutusest ja langetab sel põhjendusel mõneks ajaks bensiini jaehinda. Soovist mitte kaotada kliente on teised kütuse jaemüüjad sunnitud talle järgnema. Toimides hinna langetamisel esimesena ja teadvustades seda avalikkusele, võidab firma klientide poolehoiu.
    Tihe konkurents valitseb ka mobiilsideturul. Ritabell pakub «odavaid» telefone ja «soodsaid» tariife. Miks jutumärkides? Nii nagu ei ole olemas tasuta lõunaid, nii ei ole olemas odavat äri. Teisisõnu seob klient ennast «odava» telefoni eest teatud perioodiks operaatorfirmaga. «Soodus» tariif aga ei pruugi olla nii soodne kui esmapilgul näib, sest eri operaatoreid saab võrrelda vaid sama kasutusaja ja leviala kasutamise juures.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.