Maailma viskigeograafia

- Kvaliteetse viski äratundmisest oli juttu 5. detsembri Äripäevas. Järgmise sammuna peaks tundma õppima viskide päritolu. Ehkki ?otimaa on praegu ilmselt tuntuim viskitootja, valmistatakse viskit mujalgi, eelkõige Iirimaal, USAs, Kanadas ja Jaapanis.

- Ameerika viskid

Ameerika klassikalisi viskistiile on kolm: rye, Kentucky Bourbon ja sour mash of Tennessee. Pole mingit vajadust neid täiendavalt viskiks nimetada. Ei nimeta me ju ka konjakit Cognac'i brändiks.

Ameerika rukkiviski (rye) iseloomulikuks jooneks on vihje leivale. Tal on veidi mõru, õline magushapu maitse. Seaduse järgi peab tootmiseks kasutatud teraviljast olema rukist 51%, ülejäänu on mais ja odralinnased.

Rye laagerdamisel peab kasutama tammevaate, mis on seest söestatud. Minimaalset laagerdumisaega pole seadusega paika pandud.

- Bourbon

Bourbon on nime saanud ühe Kentucky maakonna järgi. Teravili, mida kasutatakse, on peamiselt mais. Lisadena kasutatakse ka rukist ja nisu, kuid mitte enam kui 15%. Iseloomulik vanilje maitse, mida enamik burboonisõpradest tunneb, lisandub viskile selle laagerdumise ajal põletatud vaadis. Burbooni laagerdatakse vähemalt neli aastat.

- Kanada viskid

Klassikalise kanada viski (canadian whisky) tootmise eripära on segada rukki- ja võib-olla ka teisi viskisid neutraalse alkoholiga. Seepärast on kanada viskidele iseloomulik kerge, veidi vürtsine, magushapu maitse.

- Jaapani viskid

Keskmine jaapanlane joob viskit rohkem kui keskmine inglane või ameeriklane. Esimene viskidestilleerimistehas ehitati Jaapanis 1923. aastal.

Kuna jaapanlased armastavad enam "suitsusemat" viskit, võib seal maal toodetud viskisid iseloomustada kui väga sarnaseid ?oti viskile. Jaapani suurematel alkoholitootjatel on tehased ka ?otimaal.

Tavaliselt iseloomustatakse Jaapani viskisid kui suurepärase kvaliteediga tooteid, mis jäävad tõelistele viskigurmaanidele võib-olla veidi lihtsakoeliseks.