Väheatraktiivne tööstus

Kriisi järel on pangandussektori käive moodustanud börsi kogukäibest pea 90%, enne kriisi see vahe kahe haru vahel nii suur ei olnud.

Tööstussektoriga kauplemise aktiivsus on väike, seetõttu on ka hinnatase madal. Näiteks eile oli börsi 80,78 miljoni kroonisest käibest tööstus- ja teenindussektori osakaal vaid veidi üle 10 miljoni võrrelduna panganduse 69,13miljonilise käibega.

Pangandussektor on tööstusest atraktiivsem. Pankadel on oluliselt suurem kapitalisatsioon ja likviidsus, mis on välisinvestoritele väga oluline. Tööstussektoris on valdav osa aktsiaid suuromaniku käes ja erilise likviidsusega nad kiidelda ei saa. See aga peletab investori eemale. Eriti sellise investori, kes oma kriisiaegset kaotust soovib võimalikult kiiresti tagasi teha.

Tööstuse vähene atraktiivsus seisab võib-olla ka selles, et võrreldes pankadega on tööstussektori kohta vähem infot. Tööstusettevõtete seas on küll meeldivaid erandeid, ent enamjaolt ei kipu tööstussektor väga kiiresti oma majandustulemusi avaldama. Nii ostetaksegi pigem neid aktsiaid, mille kohta rohkem teatakse ja millest ajalehed rohkem kirjutavad.

Tööstussektori väike osakaal börsikäibes on tingitud sellest, et spekulante on liiga palju ja välisinvestoreid liiga vähe. Võib küll tuua üksikuid näiteid tööstusaktsiatega kauplemise ootamatult suurtest käivetest, ent neil juhtudel on sisetehingute kahtlus küljes. Nii oli näiteks Rakvere lihakombinaadi aktsiate käive väga suur vahetult enne Rigas Miesnieksi ostmise uudise avaldamist.

Osalt on tööstussektori vähesele kaubeldavusele kaasa aidanud ka maaklerid, kes arusaadavatel põhjustel võtavad portfelli enamnõutud aktsiaid. Väheatraktiivsed tööstussektori aktsiad neid ei huvita.

Teatud mööndusena võib osaliselt nõustuda ka nende skeptikutega, kes omal ajal börsi eksisteerimise Eestis üldse kahtluse alla seadsid. Ettevõtted on tõesti liiga väikesed ja ehk liiga vara börsile tulnud. Pangandussektor pakub rohkem võimalusi. Ka pangad ise kauplevad aktiivselt.

Analüütikud ei väsi küll en-nustamast, et pärast pangaaktsiate kiiret tõusu võtavad investorid kasumi välja ja paigutavad osa sellest madalama hinnatasemega tööstusettevõtete aktsiatesse. Seni aga pole see prognoos täitunud.

Toimetus on siiski optimistlikul seisukohal ka praeguse suure spekulantide osakaaluga turusituatsioonis. Madal tööstusindeks on ka omamoodi signaaliks spekulantidele -- varsti jõuab kätte aeg, kus palju madalamale enam langeda ei ole võimalik.

Tööstusindeks hakkab tõusma siis, kui investorid hakkavad tegema pikaajalisi rahapaigutusi ja kui Tallinna väärtpaberibörsi vastu hakkavad huvi tundma ka välisinvestorid.