- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,12%39 737,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,38
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,12%39 737,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väheatraktiivne tööstus
Viieteistkümne börsil kau- beldava tööstusettevõtte aktsiahindade muutust kajastav Äripäeva tööstussektori indeks langes üleeile 57,94 punktini, mis on börsiajaloo madalaim tase.
Toimetuse arvates on tööstus- ja teenindussektori madalseis põhjustatud pikaajaliste investorite vähesusest turul, spekulatiivsete huvide realiseerimine on tunduvalt atraktiivsem.
Börsikriisi ajal tegid nii tööstus kui pangandus enam-vähem sarnase kukkumise. Seejärel hakkasid pangad tõusma. Tööstus tuli algselt tõusuga kaasa, ent vastupidiselt pangandusele langes uuesti.
Kriisi järel on pangandussektori käive moodustanud börsi kogukäibest pea 90%, enne kriisi see vahe kahe haru vahel nii suur ei olnud.
Tööstussektoriga kauplemise aktiivsus on väike, seetõttu on ka hinnatase madal. Näiteks eile oli börsi 80,78 miljoni kroonisest käibest tööstus- ja teenindussektori osakaal vaid veidi üle 10 miljoni võrrelduna panganduse 69,13miljonilise käibega.
Pangandussektor on tööstusest atraktiivsem. Pankadel on oluliselt suurem kapitalisatsioon ja likviidsus, mis on välisinvestoritele väga oluline. Tööstussektoris on valdav osa aktsiaid suuromaniku käes ja erilise likviidsusega nad kiidelda ei saa. See aga peletab investori eemale. Eriti sellise investori, kes oma kriisiaegset kaotust soovib võimalikult kiiresti tagasi teha.
Tööstuse vähene atraktiivsus seisab võib-olla ka selles, et võrreldes pankadega on tööstussektori kohta vähem infot. Tööstusettevõtete seas on küll meeldivaid erandeid, ent enamjaolt ei kipu tööstussektor väga kiiresti oma majandustulemusi avaldama. Nii ostetaksegi pigem neid aktsiaid, mille kohta rohkem teatakse ja millest ajalehed rohkem kirjutavad.
Tööstussektori väike osakaal börsikäibes on tingitud sellest, et spekulante on liiga palju ja välisinvestoreid liiga vähe. Võib küll tuua üksikuid näiteid tööstusaktsiatega kauplemise ootamatult suurtest käivetest, ent neil juhtudel on sisetehingute kahtlus küljes. Nii oli näiteks Rakvere lihakombinaadi aktsiate käive väga suur vahetult enne Rigas Miesnieksi ostmise uudise avaldamist.
Osalt on tööstussektori vähesele kaubeldavusele kaasa aidanud ka maaklerid, kes arusaadavatel põhjustel võtavad portfelli enamnõutud aktsiaid. Väheatraktiivsed tööstussektori aktsiad neid ei huvita.
Teatud mööndusena võib osaliselt nõustuda ka nende skeptikutega, kes omal ajal börsi eksisteerimise Eestis üldse kahtluse alla seadsid. Ettevõtted on tõesti liiga väikesed ja ehk liiga vara börsile tulnud. Pangandussektor pakub rohkem võimalusi. Ka pangad ise kauplevad aktiivselt.
Analüütikud ei väsi küll en-nustamast, et pärast pangaaktsiate kiiret tõusu võtavad investorid kasumi välja ja paigutavad osa sellest madalama hinnatasemega tööstusettevõtete aktsiatesse. Seni aga pole see prognoos täitunud.
Toimetus on siiski optimistlikul seisukohal ka praeguse suure spekulantide osakaaluga turusituatsioonis. Madal tööstusindeks on ka omamoodi signaaliks spekulantidele -- varsti jõuab kätte aeg, kus palju madalamale enam langeda ei ole võimalik.
Tööstusindeks hakkab tõusma siis, kui investorid hakkavad tegema pikaajalisi rahapaigutusi ja kui Tallinna väärtpaberibörsi vastu hakkavad huvi tundma ka välisinvestorid.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele