• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,84
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,84
  • 02.03.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aktsiate omanikust aktsionäriks

Järgnevalt vaatleme, kuidas isik omandab nimelise aktsia, mille välja andnud aktsiaseltsi aktsiaraamatut ei pea Eesti väärtpaberite keskdepositoorium. Isik saab aktsia omandada ja selle võõrandada, ilma et ta automaatselt omandaks aktsionäri õigused ja kohustused. Viimased saab omandaja alles hetkest, kui aktsia omandaja on kantud aktsiaraamatusse.
Tihti kerkib küsimus, kas aktsia omanik on saanud ka aktsionäriks. Samastena näivaid küsimusi saab juriidiliselt eristada.
Eesti seaduse kohaselt eristatakse esitaja- ja nimelisi aktsiaid. Nimelistest aktsiatest tulenevad õigused loetakse kuuluvaks isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.
Nimelisi aktsiaid võib vabalt võõrandada, kuid põhikirjaga võib ette näha aktsionäride ostueesõiguse, kui aktsiat tahetakse võõrandada kolmandale isikule, see tähendab mitteaktsionärile.
Vallasvara omandamise üldreegliks on kokkulepe ja vara valduse üleminek omandajale. Kui nimelise aktsia kohta on antud aktsiatäht, kantakse nimelise aktsia võõrandamisel aktsiatähele pealdis, milles näidatakse omandaja nimi ja elu- või asukoht ning võõrandamise aeg. Protseduuri nimetatakse perfection'iks ning see evib tähendust omandi ülemineku teatavaks tegemisel kolmandatele isikutele.
Reeglina aktsiatähti välja antud aga ei ole. Sel juhul võib asuda seisukohale, et aktsia omandamiseks on vajalik üksnes poolte kokkulepe. Toodud väidet toetab norm, mille kohaselt aktsia omandajal on õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse. Omandaja peab vabal tahtel ise hoolt kandma enda aktsionärina aktsiaraamatusse kandmise eest.
Seadus ei sätesta omandaja kohustust taotleda enda kandmist aktsiaraamatusse. Seega saab isik omada aktsiat, ilma et ta oleks aktsionärina aktsiaraamatusse kantud. Isik saab omandis oleva aktsia ka edasi müüa, ilma et ta oleks aktsiaraamatusse kantud.
Seaduse kohaselt aktsiaseltsi suhtes loetakse aktsia üleläinuks pärast seda, kui omandaja on kantud aktsiaraamatusse. See tähendab, et alles aktsionärina aktsiaraamatusse kandmisest saab aktsia omandanud isik õiguse saada dividende ning muud aktsionäri õigused ja kohustused.
Seega tuleb vaadelda aktsia omandamist ja võõrandamist lahus aktsiast tulenevate aktsionäri õiguste ning kohustuste tekkimisest ja lõppemisest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.24, 14:49
Sustinere: toote mõju tuleb jälgida kogu väärtusahelas
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele