• OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,3%70 153,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,14
  • OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,3%70 153,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,14
Vähe leidub maailmas piirkondi, mida Aasia finantskriis poleks valusalt hammustanud. Missugused on Eesti majanduse väljavaated sellist kriisi vältida?
Eesti riigi välisvõlg oli eelmise aasta kolmandas kvartalis 720 miljonit USA dollarit, millest 500 miljonit moodustasid pankade ja erafirmade võlakohustused. Kui meie välisvõlg moodustab 16% SKPst, siis Indoneesias oli see näitaja 62%, Tais 52%, Lõuna-Koreas 44%.
Meie välisvõlas on lühiajalisi finantskohustusi 120 mln USA dollarit, mis võrdub ainult 15 protsendiga meie välisvaluuta reservist. Indoneesias ning Lõuna-Koreas oli see näitaja 260%, Tais 85%. Ning viimasena, kuid mitte vähem tähtsa asjaoluna tuleb märkida, et Eesti laenukoormas on halbade laenude osakaal 1,1 protsenti. See on kaduvväike, kui võrrelda seda kriisiriikide vastavate näitajatega või näiteks T?ehhiga, kus see oli 1996. aasta lõpul 40 protsenti.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele