Aasia kriis ja Eesti

Vähe leidub maailmas piirkondi, mida Aasia finantskriis poleks valusalt hammustanud. Missugused on Eesti majanduse väljavaated sellist kriisi vältida?

Eesti riigi välisvõlg oli eelmise aasta kolmandas kvartalis 720 miljonit USA dollarit, millest 500 miljonit moodustasid pankade ja erafirmade võlakohustused. Kui meie välisvõlg moodustab 16% SKPst, siis Indoneesias oli see näitaja 62%, Tais 52%, Lõuna-Koreas 44%.

Meie välisvõlas on lühiajalisi finantskohustusi 120 mln USA dollarit, mis võrdub ainult 15 protsendiga meie välisvaluuta reservist. Indoneesias ning Lõuna-Koreas oli see näitaja 260%, Tais 85%. Ning viimasena, kuid mitte vähem tähtsa asjaoluna tuleb märkida, et Eesti laenukoormas on halbade laenude osakaal 1,1 protsenti. See on kaduvväike, kui võrrelda seda kriisiriikide vastavate näitajatega või näiteks T?ehhiga, kus see oli 1996. aasta lõpul 40 protsenti.

Seega meie konservatiivne laenupoliitika on kandnud häid vilju ning mingeid ohumärke pole selles valdkonnas praegu võimalik täheldada.

Mis puutub emotsionaalsuse faktorisse, mis oli samuti üheks Aasia kriisi liikumapanevaks jõuks, siis Eesti puhul pääses see faktor ainult osaliselt mõjule, puudutades põhiliselt aktsiabörsi. Seetõttu olid selle mõju ja tagajärjed vaieldamatult väiksemad kui Aasia riikides. Eesti tuli tervikuna raskest olukorrast välja tänu oma majanduse ja krooni stabiilsusele.

Igal halval asjal on oma hea külg, antud juhul tuleb väga positiivseks lugeda õppetundi, mida need sündmused ja kaotused meile kaasa tõid, kas siis riigi, firma või eraisiku tasandil.

Miks mitte siis nõustuda Nomura analüütikute poolt Eesti majandusele antud hinnanguga: Eesti: tiiger ilma aasia gripita?