Tallinna Sadam võtab sündikaatlaenu

Laenu saamise garanteeriva korraldaja valimisel sai määravaks, et Bank Gesellschaft Berlin ja Hansapank olid kõige agressiivsemad, märkis Tallinna Sadama finantsdirektor Sandor Liive. Pakkumise tegid ka USA suurpank Chase Manhattan, Jaapani investeerimispank Nomura ja suuremad Saksa pangad, lisas ta. «Paljud ütlesid, et summa on väike, aga esimese tüki jaoks on see paras,» märkis Liive. Kolmeaastase laenu intress on Saksa marga libor pluss 0,7 protsenti. Praegusel libori tasemel 3,5 protsenti teeks see laenuintressiks 4,2 protsenti.

Soodsama intressiga ei õnnestu ka meil sisse laenata, märkis Hansapanga osakonnajuhataja Erkki Raasuke. «Aga see ei ole erakorraline kui infrastruktuuriettevõtted saavad väiksematest pankadest madalama protsendiga laenu,» sõnas ta.

Tallinna Sadamale on see esimene rahvusvaheline sündikaatlaen, firma laenas seni võlakirjaemissioonidega, millest viimane selle aasta algul välja lunastati.

Hansapanga kaasamist sündikaatlaenu korraldajana põhjendas Erkki Raasuke seigaga, et eksootilisematel turgudel on välispangal kombeks kaasata kohalik pank, kes tunneb olusid ja on võtmekliendi teenindaja. «Sündikaatlaenu puhul kehtib meeldiv reegel, et korraldaja on ise laenus suurema tükiga sees,» lisas ta. Küsimusele, kas tõik, et Hansapank ise antud laenust raha odavamalt sisse ei laena, tähendab, et pank laenust midagi ei teeni või on miinuses, vastas Raasuke: «Mõnes mõttes peab see paika.» Korraldaja teenib aga teenustasu ja kliendisuhte, mis laenuga kaasneb.

Sandor Liive sõnul on 15 miljonit Saksa marka ehk 120 miljonit krooni raha, mis sadamal on vaja peale omavahendite selle aasta investeeringuteks. Sel aastal plaanib Tallinna Sadam investeerida 360 miljonit krooni, millest üle 100 miljoni krooni kulub reisisadama laiendamiseks ja 40 miljonit krooni Muuga sadama konteinerterminaali ehitamisele, mis algab aasta lõpul. Laenuraha saab Tallinna Sadam plaani järgi mai algul.

Kahe nädala pärast lahkub Sandor Liive Tallinna Sadamast ASi Eesti Energia finantsdirektoriks. Laenamine seisab ees ka Eesti Energias, kinnitas Liive. Seal pole aga vaja 15 miljoni, vaid 50 miljoni Saksa marga ehk 400 miljoni krooni suurust laenu, märkis ta.

Peale Eesti Energia plaanib lähiajal rahvusvaheliselt rahaturult laenata ka AS Tallinna Vesi.

Varem on teadaolevalt sarnase laenu võtnud ASid Eesti Gaas, Eesti Telefon, Eesti Mobiiltelefon ja Hotell Olümpia.