• OMX Baltic0,35%301,06
  • OMX Riga−0,05%892,51
  • OMX Tallinn0,66%2 082,41
  • OMX Vilnius0,36%1 206,79
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,25%8 801,36
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,99
  • OMX Baltic0,35%301,06
  • OMX Riga−0,05%892,51
  • OMX Tallinn0,66%2 082,41
  • OMX Vilnius0,36%1 206,79
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,25%8 801,36
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,99
  • 30.03.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kinnisasjade ja vallasasjade erinevustest

Maareformi perioodil on osa ehitisi tsiviilkäibes iseseisvalt -- vallasasjana, osa koos maaga -- kinnisasjana, millest tulenevalt on erinev ka õiguslik regulatsioon. Praktikas on see tekitanud arusaamatusi, mis on mis.
Kinnisasjana käsitletakse asjaõigusseaduses maatükki koos selle oluliste osadega, milleks on:
-- maatükiga seotud asjaõigused (nt hüpoteek);

Artikkel jätkub pärast reklaami

-- maatükiga püsivalt ühendatud asjad, seejuures ei oma tähtsust, kas selline püsiv ühendus on loomulik (nt kasvav mets) või kunstlik (ehitis).
Maatüki olulised osad on maa omaniku omandis ja liiguvad käibes koos maaga. Maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asjad, sh ühest kohast teise paigaldatavad ehitised selle oluliseks osaks ei ole ja liiguvad tsiviilkäibes eraldi.
Tulenevalt praktilisest vajadusest loeb seadus ainsate eranditena kinnisasjadeks ka hoonestusõiguse ja korteriomandi (korterihoonestusõiguse). Hoonestusõigus võimaldab maaga püsivalt ühendatud ehitise käivet lahus maast. Hoonestusõigus on tähtajaline ning see on võõrandatav ja pärandatav. Korteriomand on keeruline juriidiline konstruktsioon, mille koosseisus on ehitise reaalosa (reeglina on selleks eluruum -- korter) ning selle suurusele vastav mõtteline osa maatükist ja ehitise osadest, mis ei ole ühegi reaalosa koosseisus.
Kinnisasjade puhul on peamine reegel -- kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusraamat on riiklik register, kuhu peavad olema kantud kõik kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused. Mida ei ole kinnistusraamatusse kantud, seda ei ole kolmandate isikute jaoks olemas. Vallasomand tekib ennekõike aga asja valduse ülekandmisega omandajale.
Ehitiste alune maa kinnistatakse maareformi käigus. Silmas tuleb pidada, et kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks. Ehitiste kui vallasasjade, sh erastatud korterite, tsiviilkäivet reguleerib asjaõigusseaduse rakendamise seadus.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele