Kas kõrge inflatsioon on Eestile hea?

Head ei ole seal midagi. Aga see, et elektri hind tõuseb, ei tähenda, et inflatsioon peaks tõusma. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus. Pigem mõjutab inflatsiooni raha sissevool ja üldine nõudluse seis. Kui rahakraanid miskipärast kinni lähevad, võib elektri hind tõusta, aga kui rahamass ei muutu, ei saa üldine hinnatase tõusta.

Ühest küljest börsiinflatsioon nominaalkursi juures viib reaalkursi tõusule, mis tähendab, et kõik välismaa kaubad muutuvad meie jaoks odavamaks. See oleks pigem hea tarbimise seisukohast.

See, kuidas inflatsioon pead tõstab, mõjub reaalkursi tugevnemisele ja selle üks tagajärg on jooksevkonto defitsiit. Kui me räägime inflatsioonist, peaks kogu seda juttu siduma maksebilansiga.

Kuskil 15% inflatsioon on täiesti nor-maalne nähtus Eestile. Inflatsioon on tarbijahinnaindeks. Selles korvis ei saa täna veel öelda, et hindade struktuur on paigas. Meil on palju suletud sektori hindu, mis ei ole normaalse tururegulatsiooniga, mis vajavad kohaldumist.

Võib-olla on ka hindu, mis on liiga kõrged tänu sellele, et regulatsioonid on kinni. Struktuurse kohaldumise etapp, mille näitajaks inflatsioon suuresti Eestis on, pole lõppenud.

Kuskil 5 aastat me võime taluda umbes niisugust 10--12protsendilist inflatsiooni ja see ei ole üldiselt Eesti majandusele halb.

Kellelegi on suur inflatsioon hea ja kelle-legi halb. Kui inflatsioonis nähakse ainult rahasüsteemist tulenevaid põhjusi, on see liiga kitsas lähenemine. Inflatsioon on seotud üldise majandusolukorraga ja majanduse korraldamisest tekkinud pingetega. Siirdemaade loomulik inflatsioonitase on kõrgem kui stabiilse turumajandusega maades.

Turg tunneb ära, milline sobiv inflatsioonimäär on, ja ma ei poolda radikaalset sekkumist. On tõenäoline, et inflatsioonitempo tuleb meil 10% piires. Seda pakutakse ka teistele postsotsialistlikele riikidele.

Inflatsioonil on plusse ja miinuseid. Prae-gu on kogu küsimus selles, miks Eestis inflatsioon on. Inflatsiooni on vähemalt neli tüüpi: nõudlus-, pakkumis-, strukturaalne ja ootustest tulenev inflatsioon.

Eestis klassikaline inflatsiooniteooria ei kehti. Nõudlusepoolne inflatsioon on meil maha surutud. Riigieelarve on tasakaalus, paljud asjad külmutatud, ainuke, mis nõudlusepoolset inflatsiooni genereerib, on välisraha sissetulek.

Meil on pakkumisepoolne inflatsioon. Kuni tootmise sisendite hinnad kõvasti kasvavad, peab ka ettevõtte toodangu hind kasvama. See protsess ei ole veel lõppenud. Seetõttu inflatsioonile praegu kätt ette panna ei saa. Vaos hoida teda saab ja seda ongi tehtud, nulli peale tõmmata pole võimalik. Küsimus on selles, kui kiiresti tahame kõigi hindade tõusu maailmaturu tasemele. On väga vaieldav, kas see on hea või halb