Ametiautod ikkagi maksu alla

Samal ajal tõuseb autohüvitis 500 kroonilt 1500 kroonile kuus

Määrus asendab märtsi alguses peaminister Mart Siimanni peatatud määruse eelnõu, kus erisoodustusmaks oli 1180 krooni kuus kahe tuhande krooni suuruse arvestusliku maksubaasi pealt. Nüüd on arvestuslik maksubaas vähendatud 1500 krooni peale.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja kt Lemmi Oro esitab määruse eelnõu rahandusministrile allakirjutamiseks 27. aprillil. Oro sõnul on määruse sisu samane varasemaga, vaid sõnastust on muudetud täpsemaks. Uues määruses on jäänud samaks ka 1 km erasõidu maks teekonnalehe täitmisel, 3 krooni.

1. juulil, mil määrus jõustub, tõuseb 1500 krooni peale ka see hüvitis, mida makstakse töötajale isikliku auto kasutamisel töösõitudeks. See hüvitis on püsinud neli aastat 500 krooni peal kuus.

Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja kt Lemmi Oro sõnul kuuluvad erisoodustuse alla nii erafirmade kui riigi- ja munitsipaalasutuste autod. Varasem määrus lubas tõlgendada, et see käib üksnes erafirmade kohta.

Sõidupäevikut tuleb Oro sõnul pidada üksnes isiklike sõitude kohta. «See ei tähenda, et kui on Beloruss-traktor või ekskavaator, siis tuleb selle kohta hakata päevikut pidama,» väitis Oro.

Maksuameti peadirektor Kalev Järvelill sõnas, et kuni ei kõrvaldata mõningaid vastuolusid tulumaksuseadusest, ei näe ta võimalust autode maksustamise määrust rakendada. «Sellisel kujul ei ole määrus vastuvõetav,» vastas Järvelill.

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman on varem öelnud, et riigi ja ettevõtjate vahel sõlmiti paar aastat tagasi kokkulepe autode maksustamise kohta, mille kohaselt ei vabastata ametiautosid käibemaksust. Kokkulepe pidi tema sõnul asendama erisoodustuste eest võetavat maksu.

Audiitorfirma Price Waterhouse juriidilise ja maksupoliitika osakonna juhataja Villu Tragoni sõnul tuleks määruse uude varianti suhtuda positiivselt, kuna tarbijale on läinud asjaolud soodsamaks. Paljudes riikides makstakse tema sõnul erasõitude eest maksu ja Eesti on oma demokraatliku meelsuse tõttu sellega venitanud.

«Ettevõttele oleks see arvestus väga koormav,» lausus Merko Ehituse finantsdirektor Ülo Metsaots. Tema ütlusel tähendaks sellise erimaksustamise korra vastuvõtmine suurt ajakulu ja kogutud tulu ei annaks riigile loodetud efekti.

Merko Ehituses on 60 ametiautot. «Ehitusjuhid, kes nendega sõidavad, on tegevuses muudele asjadele mõtlemisega ja neilt sõidupäeviku pidamist nõuda oleks liiga koormav,» jätkas Metsaots.