Lühiuudised

Eile peaminister Mart Siimanniga kohtunud rahvusvahelise valuutafondi (IMF) esindajad avaldasid arvamust, et Eesti majanduse ülekuumenemise oht on endiselt suur, sest jätkub üle ootuste kiire majanduskasv.

«Selle aasta I kvartal näitas jõulist majanduskasvu. Võrreldes möödunud aastaga pole majanduse ülekuumenemise oht vähenenud,» ütles peaministri majandusnõunik Heido Vitsur. Tema sõnul jõuti ühisele seisukohale, et Eesti peaprobleem on lühiajalise laenamise kasv, mis suurendab riske.

Vitsuri sõnul hoiatas IMF kiusatuse eest teha valimiste eel populaarseid, kuid lühinägelikke majanduspoliitilisi otsuseid. Veel arutati pensionireformi käivitamist. BNS

USA energeetikaettevõtte NRG Energy annab Eesti suuremate elektrijaamade erastamise uue äriplaani üle teisipäeval.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et kokkuleppe kohaselt saab valitsus NRG-lt uue, valitsuse kehtestatud tingimustele vastava äriplaani teisipäeval.

Äriplaanis on kahe Eesti suurema elektrijaama väärtuseks miljard krooni, ettevõtte äriregistrisse kandmisel mullu sügisel hinnati nende väärtus ümber 5 mld kroonile.

Elektrijaamade väärtuse ümberhindamine Vitsuri sõnul äriplaani ei muuda, NRG peab tegema aktsiakapitali kavandatust suurema sissemakse. BNS

Läti farmaatsiafirma Grindeks on maksnud ära suurema osa Tallinna farmaatsiatehase aktsiate ostusummast.

Grindeksi nõukogu esimees Valdis Jakobsons ütles, et firma on praeguseks tasunud üle 4 mln 7,94 mln latisest kogusummast. Seega osaleb Grindeksi esindaja 20. mail Tallinna farmaatsiatehase aktsionäride koosolekul kontrollpaki omanikuna. Grindeks omandas 54,96% ettevõtte aktsiatest, st kokku 2,072 mln aktsiat. BNS

Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD) prognoosib Eestile tänavu 5,5% majanduskasvu pärast 10% edasiminekut mullu.

Läti majanduskasv peaks püsima tänavu mullusel tasemel 6% juures ja Leedu majanduskasv aeglustub 5,5 protsenile mulluselt 5,7-lt.

9.--12. mai aastakoosolekul võetakse luubi alla Eesti, Poola, Ungari, T?ehhi ja Sloveenia püüded ühineda ELiga. BNS

Eesti ekspordib väikesi kokkupandavaid asjakesi, kuid suurendada tuleks infotehnoloogia ja sellega seonduvate toodete eksporti, ütles majandusminister Jaak Leimann eile ekspordifoorumil.

«Käies ringi mööda Eesti ettevõtteid, näen ma, et eksporti hoiavad üleval meie naised,» rääkis Leimann. «Kahjuks ei ole kuskilt näha peale tulemas teadusmahukaid ja inseneritarkust nõudvaid ekspordiartikleid, me ekspordime tekstiili ja Elcoteqi tooteid, mida pannakse lihtsalt kokku.»

Kui Eesti taasiseseisvumisest alates on import arenenud ekspordist kiiremini, siis möödunud aastal ületas ekspordi kasv esmakordselt impordi oma. Ekspordis on suurenenud peamiselt masinate, seadmete, tekstiili- ning puidutoodete osakaal.

Peaminister Mart Siimann andis eile üle aasta edukaima eksportija auhinna ASile Norma. Eduka eksportööri auhinna väike- ja keskmiste ettevõtete seas pälvis AS Viljandi Aken ja Uks, kiireima arenguga eksportija oli AS Balteco, kelle ekspordimaht oli 84,6 mln kroonise käibe juures 57,3 mln krooni.

ASi Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul võib eksporti takistada ka näiteks kaubamärgi sobimatus turule. «Venemaale ei sobinud meie Elina kaubamärk: sealsete daamide mõõdud erinevad Eesti daamide omast,» selgitas ta.

Milderi ütlusel tasuks eksportida sellistesse riikidesse, kus oskustöö on madalamal tasemel. Ta lisas, et seetõttu on Baltika orienteeritud rohkem lõuna- ja idaturgudele.

Eesti kolm suurimat eksportööri olid mullu Kreenholmi Valduse AS, ASid Kiviter ja Norma, kes eksportisid vastavalt 0,9 mld, 0,6 mld ja 0,5 mld krooni eest.

Eesti kümne suurema eksportööri ekspordimaht oli möödunud aastal kokku 4,14 mld krooni. ÄP