Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaikus enne messi asendus maitormiga

    Vaikus enne tormi ehk arvutimessi polnudki sel aastal kuigi suur. Kokkuvõttes toodeti peaaegu sama palju arvuteid kui märtsis. Kohe pärast messi maikuu esimestel päevadel aga algas selle kevade suurim ostubuum.
    Vaikusest arvutiturul aga on seoses arvutimessiga, mis igal kevadel Tallinnas toimub, siiski põhjust rääkida. Mess tähendab ju messisoodustusi, «meie boksis on odavam»-sooduspakkumisi ja uusi tooteid, mis vanematest paremad. Vanad asjad omakorda ilmutavad uute tulles odavnemistendentsi. Ükski majanduslikult mõtlev inimene ei hakka ilma karjuva vajaduseta enne ostma, kui sooduskampaaniad algavadarvutifirmad üksteist hinna alandamises üle trumpavad.
    Microlinkist öeldi, et messiootus nende tootmist väga palju ei mõjutanud, vaid arvutitootmise number võis aprillis oodatust vähem kasvada. Eksport aga oli edukas, sest Läti ja Leedu ostjad peavad Microlinki juba «omaks» ja eelistavad teda tuntud välismaistele kaubamärkidele. Pealegi on siin toodetu ka soodsama hinnaga.
    Kernel põhjendas väikest arvutitootmise langust Eesti tootjate seas sellega, et rohkem ostetakse sülearvuteid ja «nimega» arvuteid. Maailma suurnimed on teinud suuri hinnakärpimisi ja see on kärpinud ka kohaliku kauba turgu.
    Astrodata täheldas suurt huvilangust arvutite ostmise vastu kahel messile eelnenud nädalal. Kuid mai alguses, pärast lepingute sõlmimist ja messitellimuste saamist on Eesti suurimate hulka kuuluval arvutitootjal alanud aasta kõige töömahukamaid perioode.
    Tulemusi avaldavate firmade hulgast lahkus Osborne, firma esindaja Vello Nurmela põhjendas, et neil pole aprillikuu tulemusi kasulik avaldada. Avaldajate sekka tuli aga Tigma.
    Aprillis jõudis Pentium II juba mitmel arvutitootjal MMX-protsessoritele arvuliselt kannule.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.