Eesti Gaasist kuulub Ruhrgasile praegu 15% ja Latvijas Gazest koos PreussenElektraga 22%. «Baltimaade gaasiettevõtetele pakume koostöös Vene Gazpromiga oma oskusteavet ja tehnikat,» ütles Ruhrgasi direktor Wilfried Czernie.

Rootsis on Ruhrgasil 14,5% Vattenfalli tütarfirma Vattenfall Naturgas AB aktsiatest. Soomes ootavad sakslased suure huviga, milliseid tulemusi annab Venemaalt Soome kavandatava gaasijuhtme rentaablusuuring, ja valmistuvad ostma müüki tulevaid gaasifirma Gasum aktsiaid.

Czernie sõnul on Ruhrgas väga huvitatud koostööst Põhja-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Selle üks eesmärke on tagada edaspidi gaasi juurdesaamine. Ta peab täiesti võimalikuks, et Venemaalt ehitatakse gaasijuhe Soome ja Rootsi kaudu Kesk-Euroopasse ning Soomest ka Baltimaadesse.

«Näen igal pool poliitilist valmisolekut Põhja- ja Ida-Euroopa gaasijuhtmestiku laiendamiseks. Põhiprobleemiks on väga suured investeeringud, mis küünivad miljarditesse,» lausus Ruhrgasi direktor.

Saksa firma ei ole osanik üheski gaasijuhtmefirmas, kuid tal on pikaajalised gaasitarnelepingud. Nende lepingute kaudu finantseerib Ruhrgas muu hulgas Ida-Euroopa kaudu Kesk-Euroopasse rajatavat gaasijuhet.

Lääne-Eurooas on gaas juba praegu tähtsuselt teine energiaallikas, mille osa on 21%. Järgmise 10--20 aasta jooksul loobutakse Lääne-Euroopas üha enam söe kasutamisest ja elektri tootmises peaks gaasi osa kahekordistuma.

Gaasi kogutarbimus peaks kasvama praegusest 310 mln naftatonnile vastavast kogusest 480 miljonini. See suurendab gaasiimpordi väljastpoolt ELi nüüdselt 40 protsenilt 50 protsendile. Üha enam ehitatakse üle riigipiiride kulgevaid gaasijuhtmeid. 2010 toob Kesk-Euroopa Czernie prognoosi järgi tervelt 64% gaasist Venemaalt. KL-ÄP