ELil puudub Venemaa- ja Türgi-strateegia
Barneviki põhiseisukoht on, et ELi laienemine ida poole 10--11 riiki ei õnnestu, kui samal ajal tekib uus raudne eesriie ELi ning Venemaa ja Türgi vahele. Türgit tuleks tema arvates kohelda teiste ELi kandidaatriikidega võrdväärselt. Kandidaadid moodustaksid 33% ELi kogupindalast ja 28% rahvastikust, kuid annaks ainult 4% ELi kogutoodangust.
Euroopa Liit ei tohi kulutada abiraha üksnes oma 10 kandidaatriigile, jättes Ukraina ja Venemaa saatuse hooleks. ELil tuleb luua strateegia Venemaa suhtes, sest kui Venemaa jääb ebastabiilseks, pole stabiilsust ka ülejäänud Euroopas, väidab Percy Barnevik, kes kuulub ELi mõjukasse lobby-organisatsiooni Euroopa firmajuhtide ümarlaud (EÜL), mis ühendab Euroopa 44 suurema firma juhti ja kelle nõu võtavad kuulda nii Euroopa komisjoni volinikud kui ka poliitikud. Komisjon oli koos läinud nädalal Brüsselis. Barnevik juhib komisjonis ELi laienemise töögruppi.
EÜL otsustas oma kohtumisel luua iga ELi pürgiva riigi jaoks valitsust nõustav ärinõukogu. Niisugune nõukogu on juba olemas Poola, Venemaa ja Baltimaade jaoks, nüüd sai naftafirma Shell ülesandeks luua see Ungaris, Prantsuse finantsgrupp Suez Lyonnais Rumeenias ja Belgia keemiakontsern Solvay Bulgaarias.
See nõukogu annab valitsustele nõu seadusloomes ja majanduse liberaliseerimisel, kuid ühtlasi esitab kriitilise seisukoha majanduse funktsioneerimise kohta.
Barnevik pole rahul, et EL ei ole nõus kulutama ressursse Ukraina negatiivse arengu peatamiseks, kuid samal ajal loobib miljardeid ELi kandidaatriikide toetamiseks.
Soome algatust ELi Põhjala mõõtme loomiseks, mille eesmärk on süvendada koostööd ELi põhjatiiva lähialadega, peab Percy Barnevik väga oluliseks ja ettenägelikuks. «Sest mis on need 2 miljardit krooni, mille Rootsi peaminister Persson eraldas Läänemeremaade koostööks, nende 500 miljardi kõrval, mis EL eraldab kandidaatriikidele lähiaastatel,» leiab Rootsi firmajuht.
Barnevik pöörab palju tähelepanu ka Türgile ja Küprose küsimusele, mis ohustab ELi laienemist. «Küpros ei tohi määrata Euroopa saatust. Sellepärast on vale, kui Kreekal lastakse selles küsimuses dikteerida. On arusaamatu, miks Türgile ei anta teiste ELi pürgivate riikidega võrdset võimalust. Argument, et EL ei saa vastu võtta 60 miljonit moslemit, on väheveenev, sest ELis on juba praegu miljoneid moslemeid,» kuulutab Percy Barnevik.
Emaspäeval peetud ELi välisministrite kohtumise eel ütles Briti Euroopa asjade minister Douglas Henderson: ehkki EL on väga pettunud, et Türgi esindaja ei ilmunud ELi-Türgi dialoogkohtumisele, teeb EL jõupingutusi, et taastada kontaktid Türgi valitsusega.
Euroopa komisjoni välissuhete volinik Hans van den Broek ütles, et Kreekal on aeg loobuda vetost, mille ta pani 1996. a ELi poolt tolliliidu lepingus Türgile lubatud 415 miljoni dollari suurusele abipaketile. See näitaks head tahet Türgiga suhete parandamisel, tõdes ta. DI-DN-REUTERS-ÄP