- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,8
- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis lihvitud prilliklaasid võidavad turgu
Euroopas loetakse normaalseks, kui 10 000 inimese kohta on üks prillipood. Eestis peaks seega olema ligi 150 optikakauplust. Tegelikult on neid alla saja ja müügil on põhiliselt mujalt sisse ostetud prilliklaasid ja kontaktläätsed. Prilliraamid on 100% importkaup, sest neid Eestis üldse ei toodeta.
Eestis valmistab kontaktläätsi vaid AS M Optika, retseptuurseid mineraalklaasist prilliklaase valmistavad M Optika ja AS Balti Optika. Eestis toodetud klaaside ja läätsede osatähtsus siinsel turul suureneb pidevalt.
«Arvan, et minult ostab prilliklaase 95% Eesti optikafirmadest,» märgib ASi Balti Optika juhataja Suido Suursalu. Tema sõnul pakuvad Euroopa tuntud prilliklaasifirmad Eestisse hulgi müügiks oma ladudesse seisma jäänud klaase, mille konstruktsioon ja tehnilised näitajad on aegunud ning hind seetõttu väga odav.
«Näiteks kuulsa Saksa kontserni Zeiss siinne esindaja on turule toonud lausa kontserni mainet kahjustavat kehva kaupa,» nendib Eesti suurima optikapoodide keti ASi Eesti Optik juhataja Jevgeni Smirnov.
«Kahjuks ei osata optikapoodides selgitada, et Eestis valmistatud klaasid on kvaliteedilt vähemalt sama head kui välismaised,» sõnab Suursalu.
«Me pidime oma kontaktläätsede pakendile ingliskeelse sildi peale kleepima, et neid paremini ostetaks,» ütleb ASi M Optika omanik Oleg Merkuljev. Tema seitse kauplust müüvad kuus 300 komplekti kontaktläätsi.
Optikakaupluses peavad lisaks tavapärasele poesisustusele olema seadmed silmade kontrollimiseks ja prilliklaaside raamidesse paigaldamiseks ning silmaarsti töökoht.
«Ühe korraliku optikakaupluse sisustamiseks kulub kuni 1,5 miljonit krooni,» märgib Merkuljev. Tema firma on välja kasvanud Tartu ülikooli laseroptika laborist ja valmistab peenoptikat juba ligi 10 aastat.
Eesti esimese eraprillipoe asutas üheksa aastat tagasi tänane Eesti optikaettevõtete liidu president Andres Pree, kelle optikakauplused kannavad Eagle Visioni kaubamärki.
«Lihtsamaid prilliklaase ostame Taanist, keerulisemad retseptiklaasid lihvib siin valmis AS Balti Optika,» märgib Pree.
Tema sõnul hakatakse liidu kaheaastase pealekäimise tagajärjel tänavu sügisel Tallinna meditsiinikoolis välja õpetama optometriste ehk prillisoovitusspetsialiste. Praegu on optikafirmade palgal prillide määrajana hulk silmaarste, kes võiksid hoopis silmi ravida.
Eesti suurim optikakaupluste kett on ASil Eesti Optik ja sinna kuulub 14 kauplust. Optikaäride klientidest on 75% naissoost, sest naised vahetavad tihedamini oma imagot.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
Viimased uudised
Saksamaa eraldab Ukrainale uue toetuspaketiga üle miljardi euro
Tagasi Äripäeva esilehele