• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis lihvitud prilliklaasid võidavad turgu

    Euroopas loetakse normaalseks, kui 10 000 inimese kohta on üks prillipood. Eestis peaks seega olema ligi 150 optikakauplust. Tegelikult on neid alla saja ja müügil on põhiliselt mujalt sisse ostetud prilliklaasid ja kontaktläätsed. Prilliraamid on 100% importkaup, sest neid Eestis üldse ei toodeta.
    Eestis valmistab kontaktläätsi vaid AS M Optika, retseptuurseid mineraalklaasist prilliklaase valmistavad M Optika ja AS Balti Optika. Eestis toodetud klaaside ja läätsede osatähtsus siinsel turul suureneb pidevalt.
    «Arvan, et minult ostab prilliklaase 95% Eesti optikafirmadest,» märgib ASi Balti Optika juhataja Suido Suursalu. Tema sõnul pakuvad Euroopa tuntud prilliklaasifirmad Eestisse hulgi müügiks oma ladudesse seisma jäänud klaase, mille konstruktsioon ja tehnilised näitajad on aegunud ning hind seetõttu väga odav.
    «Näiteks kuulsa Saksa kontserni Zeiss siinne esindaja on turule toonud lausa kontserni mainet kahjustavat kehva kaupa,» nendib Eesti suurima optikapoodide keti ASi Eesti Optik juhataja Jevgeni Smirnov.
    «Kahjuks ei osata optikapoodides selgitada, et Eestis valmistatud klaasid on kvaliteedilt vähemalt sama head kui välismaised,» sõnab Suursalu.
    «Me pidime oma kontaktläätsede pakendile ingliskeelse sildi peale kleepima, et neid paremini ostetaks,» ütleb ASi M Optika omanik Oleg Merkuljev. Tema seitse kauplust müüvad kuus 300 komplekti kontaktläätsi.
    Optikakaupluses peavad lisaks tavapärasele poesisustusele olema seadmed silmade kontrollimiseks ja prilliklaaside raamidesse paigaldamiseks ning silmaarsti töökoht.
    «Ühe korraliku optikakaupluse sisustamiseks kulub kuni 1,5 miljonit krooni,» märgib Merkuljev. Tema firma on välja kasvanud Tartu ülikooli laseroptika laborist ja valmistab peenoptikat juba ligi 10 aastat.
    Eesti esimese eraprillipoe asutas üheksa aastat tagasi tänane Eesti optikaettevõtete liidu president Andres Pree, kelle optikakauplused kannavad Eagle Visioni kaubamärki.
    «Lihtsamaid prilliklaase ostame Taanist, keerulisemad retseptiklaasid lihvib siin valmis AS Balti Optika,» märgib Pree.
    Tema sõnul hakatakse liidu kaheaastase pealekäimise tagajärjel tänavu sügisel Tallinna meditsiinikoolis välja õpetama optometriste ehk prillisoovitusspetsialiste. Praegu on optikafirmade palgal prillide määrajana hulk silmaarste, kes võiksid hoopis silmi ravida.
    Eesti suurim optikakaupluste kett on ASil Eesti Optik ja sinna kuulub 14 kauplust. Optikaäride klientidest on 75% naissoost, sest naised vahetavad tihedamini oma imagot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: rahandusminister viskab krüptobeebi koos vanniveega välja
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
USA Toidu-ja Ravimiamet hääletas kolmanda vaktsiinidoosi vastu
Reedel hääletas USA Toidu-ja Ravimiamet (FDA) Pfizeri kolmanda vaktsiinidoosi heakskiitmise vastu, vahendab Yahoo Finance.
Reedel hääletas USA Toidu-ja Ravimiamet (FDA) Pfizeri kolmanda vaktsiinidoosi heakskiitmise vastu, vahendab Yahoo Finance.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Rahandusministri arvates võiks rahapesu andmebüroo litsentside andmise peatada
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.