- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis lihvitud prilliklaasid võidavad turgu
Euroopas loetakse normaalseks, kui 10 000 inimese kohta on üks prillipood. Eestis peaks seega olema ligi 150 optikakauplust. Tegelikult on neid alla saja ja müügil on põhiliselt mujalt sisse ostetud prilliklaasid ja kontaktläätsed. Prilliraamid on 100% importkaup, sest neid Eestis üldse ei toodeta.
Eestis valmistab kontaktläätsi vaid AS M Optika, retseptuurseid mineraalklaasist prilliklaase valmistavad M Optika ja AS Balti Optika. Eestis toodetud klaaside ja läätsede osatähtsus siinsel turul suureneb pidevalt.
«Arvan, et minult ostab prilliklaase 95% Eesti optikafirmadest,» märgib ASi Balti Optika juhataja Suido Suursalu. Tema sõnul pakuvad Euroopa tuntud prilliklaasifirmad Eestisse hulgi müügiks oma ladudesse seisma jäänud klaase, mille konstruktsioon ja tehnilised näitajad on aegunud ning hind seetõttu väga odav.
«Näiteks kuulsa Saksa kontserni Zeiss siinne esindaja on turule toonud lausa kontserni mainet kahjustavat kehva kaupa,» nendib Eesti suurima optikapoodide keti ASi Eesti Optik juhataja Jevgeni Smirnov.
«Kahjuks ei osata optikapoodides selgitada, et Eestis valmistatud klaasid on kvaliteedilt vähemalt sama head kui välismaised,» sõnab Suursalu.
«Me pidime oma kontaktläätsede pakendile ingliskeelse sildi peale kleepima, et neid paremini ostetaks,» ütleb ASi M Optika omanik Oleg Merkuljev. Tema seitse kauplust müüvad kuus 300 komplekti kontaktläätsi.
Optikakaupluses peavad lisaks tavapärasele poesisustusele olema seadmed silmade kontrollimiseks ja prilliklaaside raamidesse paigaldamiseks ning silmaarsti töökoht.
«Ühe korraliku optikakaupluse sisustamiseks kulub kuni 1,5 miljonit krooni,» märgib Merkuljev. Tema firma on välja kasvanud Tartu ülikooli laseroptika laborist ja valmistab peenoptikat juba ligi 10 aastat.
Eesti esimese eraprillipoe asutas üheksa aastat tagasi tänane Eesti optikaettevõtete liidu president Andres Pree, kelle optikakauplused kannavad Eagle Visioni kaubamärki.
«Lihtsamaid prilliklaase ostame Taanist, keerulisemad retseptiklaasid lihvib siin valmis AS Balti Optika,» märgib Pree.
Tema sõnul hakatakse liidu kaheaastase pealekäimise tagajärjel tänavu sügisel Tallinna meditsiinikoolis välja õpetama optometriste ehk prillisoovitusspetsialiste. Praegu on optikafirmade palgal prillide määrajana hulk silmaarste, kes võiksid hoopis silmi ravida.
Eesti suurim optikakaupluste kett on ASil Eesti Optik ja sinna kuulub 14 kauplust. Optikaäride klientidest on 75% naissoost, sest naised vahetavad tihedamini oma imagot.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele