Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riiklik liisija põllupidajatele
Põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi juhatuse esimees, põllumajandusminister Andres Varik ütles, et praegu on olemas loodava fondi esialgne dokumentatsioon. «Lõpliku otsuse saab vastu võtta alles siis, kui dokumentatsioon on põhjalikult läbi töötatud,» lausus ta.
«Liisingufirmade küsimus pole Eestis uudne ning miks ei või maaelu krediteerimise sihtasutus seda ise teha,» küsis Varik.
Põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi direktor Margus Veskimäe ütles, et täpsemalt tuleb loodava liisingufirma küsimus arutusele juulis. Firma tegevuse põhimõtteid polnud Veskimäe nõus kommenteerima.
Liisinguühingute liidu tegevdirektor Reet Hääl ütles, et riikliku liisingufirma loomise idee on esmapilgul kummaline. «Läheme sotsialismi tagasi,» kommenteeris ta. «Teeme nagu riikliku panga.» Hääle andmetel pole mujal maailmas analoogset firmat olemas.
Hääl kinnitas, et sarnase liisingufirma loomisel peaks riik sellele oma garantiid andma. Samas on arusaamatu, miks peaks riik andma garantiisid põllumajandusele, kui ta ei garanteeri näiteks tootmisettevõtete tegevust, lausus Hääl.
Hääl ütles, et viimase aastaga on põllumajandusliku tootmise osakaal sõlmitud liisinglepingutes tõusnud 4,7 protsendilt 1996. aastal 7 protsendile eelmise aasta lõpus.