Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välisraha vool väheneb
Kui möödunud aasta esimeses kvartali oli finantskonto ülejääk 1,7 mld ja neljandas kvartalis 4,2 mld krooni, siis selle aasta esimeses kvartalis oli vastav näitaja 966 mln krooni.
Välismaised otseinvesteeringud 679 miljoni krooni ulatuses oli küll väiksemad aastatagusest 1,2 mld kroonist, kuid ületasid viimase kvartali 500 miljonit krooni.
Eestisse paigutatud otseinvesteeringutest olid eelistatud töötlev tööstus ja kaubandus. Peamised investeerijad olid sarnaselt varasemate aastatega Skandinaaviast.
Hoiupanga makroanalüütik Ilmar Tamm ütles, et raha laenamine on aeglustunud ja positiivne näitaja on see, et ettevõtted on suutelised juba ise otse ilma kohalike pankade vahenduseta laenama.
Tamm lisas, et senisest tõsisemalt tuleks Eestis luubi alla võtta majandussektorid, millel oleks potentsiaali kuni viieaastases perspektiivis. «Tuleb leppida tõsiasjaga, et mõned projektid surevad välja ja kontsentreeruda sellele, millel on tulevikku.» Tamme sõnul peaks Eesti investeerima teadusmahukasse tööstusesse.
Jooksevkonto esimese kvartali puudujääk oli eelmise aasta sama ajaga võrreldav, kuid eelmise aasta viimase veerandi tulemusest 40% väiksem.
Eesti esimese kvartali 11% jooksevkonto puudujääk võrreldes sisemajanduse kogutoodanguga näitab, et majandus on kohandunud muutustega ja ettevõtjates hakkab taas kindlus tekkima, ütles Ilmar Tamm.
Välisinvestorid ei tohiks sellest näitajast ehmuda, sest eelmise aasta 13% jooksevkonto puudujääk sisemajanduse koguprodukti suhtes oli neile juba tõeline ?okk.