Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Varik tunnistas otsetoetuste mõttetust

    Tootjad ei saa tööstustelt hinda, mis neil importtoorainega konkureerida võimaldaks, ütles Varik kohtumisel toiduainetetöösturitega. «See on katastroof Eesti majandusele.»
    Kuna Eestisse veetakse teravilja, liha ja piimatööstustes kasutatavat toorainet suurtes kogustes sisse, sõltuvad kohalikud toorainehinnad maailmaturu hindadest, mis on langenud.
    «Maailmaturuhinnad on langenud ja meie kohalikud tootjad on selle tõttu saanud kahju umbes pool miljardit krooni,» ütles Varik. Samas lisas ta, et otsetoetusi makstakse ka järgmisel aastal ja praegu kaalutakse ka sealihatootjate toetamist.
    Põllumajandustootjad taotlevad järgmiseks aastaks riigilt 1,2 miljardit krooni otsetoetusi.
    Põllumeeste sõnul on riiklike otsetoetuste maksmine üheks ettekäändeks tööstustele maksta tootjatele vähem. Teravilja tonni kokkuostuhinnad on sellel aastal vähenenud 400 krooni võrra, piima tonni kokkuostuhind aasta algusega võrreldes 500 krooni.
    Majandusminister Jaak Leimanni sõnul on paljud tööstused läinud kiire kasumi teenimise taktikale. «Ma ei saa aru, miks on piima kokkuostuhind nii madal,» ütles Leimann.
    Piimaliidu direktor Rein Reisson ütles, et piima kokkuostuhind saab tõusta ainult riikliku toe abil. «Riik peab meile garanteerima ekspordituru ja toetama toojaid otsetoetustega,» ütles Reisson.
    ASi Ühinenud Meiereid juhatuse esimehe Aivar Pärgmäe sõnul on praegused madalad piima kokkuostuhinnad tootja probleem ja tootja peab ise vaatama, kuidas hakkama saab. Pärgmäe lisas, et ilmselt piima hind sel aastal enam ei lange.
    Suurima linnulihatootja ASi Tallegg juhatuse esimees Ants Käsper ütles, et tööstus ei saa kokkuostuhindu tõsta, sest siis jääb ta konkurentsis alla odavatele USA kanakoibadele või 17sendistele Läti munadele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Pirita hanked tekitasid konkurentides juba varem paksu verd Viidatakse võimalikule süsteemsele korruptsioonile
Kahtlustus altkäemaksu võtmises jättis Pirita linnaosavanema Tõnis Liinati ametist ilma ning pani linnaosa hangetega seotud ettevõtjad üksteisele küsivalt otsa vaatama: kes tegi?
Kahtlustus altkäemaksu võtmises jättis Pirita linnaosavanema Tõnis Liinati ametist ilma ning pani linnaosa hangetega seotud ettevõtjad üksteisele küsivalt otsa vaatama: kes tegi?
Väikesed tee-ehitajad ennustavad suurtes koondamislainet. Turuliider ennustab väikestele pankrotte
Taristuehituse suuremates firmades võib ees oodata koondamislaine, sest töötajatele ei ole pakkuda piisavalt tööd. Väiksemaid ettevõtteid aga ohustab turuosaliste meelest suisa pankrot, kui firma ei suuda materjalide hinnatõusuga hakkama saada.
Taristuehituse suuremates firmades võib ees oodata koondamislaine, sest töötajatele ei ole pakkuda piisavalt tööd. Väiksemaid ettevõtteid aga ohustab turuosaliste meelest suisa pankrot, kui firma ei suuda materjalide hinnatõusuga hakkama saada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.