Varik tunnistas otsetoetuste mõttetust

Tootjad ei saa tööstustelt hinda, mis neil importtoorainega konkureerida võimaldaks, ütles Varik kohtumisel toiduainetetöösturitega. «See on katastroof Eesti majandusele.»

Kuna Eestisse veetakse teravilja, liha ja piimatööstustes kasutatavat toorainet suurtes kogustes sisse, sõltuvad kohalikud toorainehinnad maailmaturu hindadest, mis on langenud.

«Maailmaturuhinnad on langenud ja meie kohalikud tootjad on selle tõttu saanud kahju umbes pool miljardit krooni,» ütles Varik. Samas lisas ta, et otsetoetusi makstakse ka järgmisel aastal ja praegu kaalutakse ka sealihatootjate toetamist.

Põllumajandustootjad taotlevad järgmiseks aastaks riigilt 1,2 miljardit krooni otsetoetusi.

Põllumeeste sõnul on riiklike otsetoetuste maksmine üheks ettekäändeks tööstustele maksta tootjatele vähem. Teravilja tonni kokkuostuhinnad on sellel aastal vähenenud 400 krooni võrra, piima tonni kokkuostuhind aasta algusega võrreldes 500 krooni.

Majandusminister Jaak Leimanni sõnul on paljud tööstused läinud kiire kasumi teenimise taktikale. «Ma ei saa aru, miks on piima kokkuostuhind nii madal,» ütles Leimann.

Piimaliidu direktor Rein Reisson ütles, et piima kokkuostuhind saab tõusta ainult riikliku toe abil. «Riik peab meile garanteerima ekspordituru ja toetama toojaid otsetoetustega,» ütles Reisson.

ASi Ühinenud Meiereid juhatuse esimehe Aivar Pärgmäe sõnul on praegused madalad piima kokkuostuhinnad tootja probleem ja tootja peab ise vaatama, kuidas hakkama saab. Pärgmäe lisas, et ilmselt piima hind sel aastal enam ei lange.

Suurima linnulihatootja ASi Tallegg juhatuse esimees Ants Käsper ütles, et tööstus ei saa kokkuostuhindu tõsta, sest siis jääb ta konkurentsis alla odavatele USA kanakoibadele või 17sendistele Läti munadele.