• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas on mõtet rajada põldnike oma tööstus?

    Eesti riik on väike ja töösturid tunnevad üksteist ja see loob suured eeldused mitteformaalseteks kokkulepeteks. Sisuliselt on tegemist turgu valitsevate ettevõtetega, kes määravad kokkuostuhinnad. Põllumajandustootjatel ei ole tegelikult ligipääsu turule.
    Tööstus on vajalik põhiliselt selleks, et lõhkuda hinnakokkulepped, turu valitsemine ja et saaks hakata tagama õiglasi ja vabalt konkureerivaid kokkuostuhindu.
    Madalad kokkuostuhinnad on tegelikult juba pikki aastaid üks põllumajanduse olulisi probleeme või selle tulu puudujäägi põhjus.
    Ettevõtmisel on samuti majanduspoliitiline eesmärk. Kui tulid otsetoetused, mis juhtus siis kokkuostuhindadega? Kui turul ei ole valitsevaid ettevõtteid, siis parlamendi ja riigi loodud majanduspoliitilised abinõud töötavad selliselt, et need jõuavad tootjateni. Kui turg on ikkagi fifty-fifty, siis käib seal aus konkurents.
    Kui tootjad ise ressurssi valdavad ja töötlevad, siis nad võtavad ka vastutuse turgude ees. Tootjad ei oleks enam niivõrd töötlejate meelevallas.
    Veel üks põhjus, miks on vaja oma tööstust. Suurtootjatele on siiani makstud 2,60 kuni 3 krooni liiter. Talunikele makstakse 1,90 miinus transpordikulu, nii et kätte tuleb umbes 1.50.
    Meiereid sisuliselt juba restruktureerivad põllumajandust. Ühistud olles tootjad ja omanikud ei saa üksteise suhtes vaenulikke otsuseid teha.
    Ma ei näe eriti suurt tera sellel asjal. Üks asi on toota, teine asi on see kuhugi maha müüa. Mahamüümisega on kõik praegused tööstused hädas, rääkimata siis veel sellest, kui veel üks liha-piimatööstus juurde tuleb.
    Võiks ju võtta ühe näite ajaloost -- Tartu piimakombinaat oli puhtalt ühistu käes. Neil oli võimalik piima kokku osta ja raha maksta ükskõik kui palju. Tulemus aga oli nagu hiinlastel -- söödi ära kõik, mis süüa oli, ja kui enam midagi süüa ei olnud, sai ka kommunism otsa.
    Võru omad lubasid teha ka valge hallitusjuustu vabriku. Seegi ei ole jõudnud kusagile.
    Müüja küsimus on selles, et maailmaturu hinnad on ju paigas. Eks proovige nende hindade ja nõudmiste juures, mis hakkavad kehtima Euroopa tingimustes toota ja maksta piimaraha 6--7 või 10 krooni. See tööstus on üks asi, mis sünnib ja läheb lähemal ajal pankrotti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.