Kas on mõtet rajada põldnike oma tööstus?

Ettevõtmisel on samuti majanduspoliitiline eesmärk. Kui tulid otsetoetused, mis juhtus siis kokkuostuhindadega? Kui turul ei ole valitsevaid ettevõtteid, siis parlamendi ja riigi loodud majanduspoliitilised abinõud töötavad selliselt, et need jõuavad tootjateni. Kui turg on ikkagi fifty-fifty, siis käib seal aus konkurents.

Kui tootjad ise ressurssi valdavad ja töötlevad, siis nad võtavad ka vastutuse turgude ees. Tootjad ei oleks enam niivõrd töötlejate meelevallas.

Veel üks põhjus, miks on vaja oma tööstust. Suurtootjatele on siiani makstud 2,60 kuni 3 krooni liiter. Talunikele makstakse 1,90 miinus transpordikulu, nii et kätte tuleb umbes 1.50.

Meiereid sisuliselt juba restruktureerivad põllumajandust. Ühistud olles tootjad ja omanikud ei saa üksteise suhtes vaenulikke otsuseid teha.

Ma ei näe eriti suurt tera sellel asjal. Üks asi on toota, teine asi on see kuhugi maha müüa. Mahamüümisega on kõik praegused tööstused hädas, rääkimata siis veel sellest, kui veel üks liha-piimatööstus juurde tuleb.

Võiks ju võtta ühe näite ajaloost -- Tartu piimakombinaat oli puhtalt ühistu käes. Neil oli võimalik piima kokku osta ja raha maksta ükskõik kui palju. Tulemus aga oli nagu hiinlastel -- söödi ära kõik, mis süüa oli, ja kui enam midagi süüa ei olnud, sai ka kommunism otsa.

Võru omad lubasid teha ka valge hallitusjuustu vabriku. Seegi ei ole jõudnud kusagile.

Müüja küsimus on selles, et maailmaturu hinnad on ju paigas. Eks proovige nende hindade ja nõudmiste juures, mis hakkavad kehtima Euroopa tingimustes toota ja maksta piimaraha 6--7 või 10 krooni. See tööstus on üks asi, mis sünnib ja läheb lähemal ajal pankrotti.