Gaasisüsteem hinnati tasuvaks

Uus süsteem kasutab ära Balti riikides ja Taanis olemasolevad gaasijuhtmed.

Vajalikuks võib osutuda uute maa-aluste gaasimaardlate ehitamine Lätisse, Taani ja Saksamaale.

Euroopa Liidu prognoosi järgi kasvab gaasi osakaal Euroopa energiatarbe rahuldamisel aastaks 2020 praeguselt 22 protsendilt 30 protsendile. Tasuvusuuringu koostajate hinnangul aitab Põhjala gaasivõrgu rajamine muuhulgas vähendada atmosfääri paisatavate heitgaaside hulka, mis võimaldaks paremini täita Kyoto kliimakonverentsil võetud kohustusi. Samas ei arvesta projekt aga sellega, et gaasitarbimine suureneks tuumaenergiast loobumise arvel, millega heitmete hulk oluliselt ei väheneks.

Samuti ei käsitle uuring seda, kas projekt on poliitiliselt teostatav. Rootsis, millel lasub projekti põhirõhk, on nii valitsus kui suurtööstus seni gaasi kasutamisse leigelt suhtunud. Tuumaelektrijaamade sulgemise ümber puhkenud poleemika tõttu on energeetikaküsimused äärmiselt politiseeritud.

Lahendamata on ka projekti finantseerimise küsimused. Rootsi valitsus on mõista andnud, et firmadel tuleb hakkama saada ilma riigi toetuseta.

Osaliselt Euroopa Liidu rahastusel valminud tasuvusuuringus «Nordic Gas Grid» osalesid Soome Neste ja Gasum OY, Taani Dansk Naturgas A/S, Rootsi Göteborg Energi AB, Mellansvenska Naturgaskonsortiet AB, Sydgas AB ja Vattenfall Naturgas AB.KL-DI-BNS-ÄP