• OMX Baltic0,46%301,4
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,63%2 081,82
  • OMX Vilnius0,71%1 211,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,37%8 790,33
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,83
  • OMX Baltic0,46%301,4
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,63%2 081,82
  • OMX Vilnius0,71%1 211,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,37%8 790,33
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,83
  • 30.10.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Gaasisüsteem hinnati tasuvaks

Sellisel juhul saaks Euroopa veel ühe kanali gaasi importimiseks ning Rootsi, kus gaasist toodetakse vaid 2% tarbitavast elektrist, võimaluse gaasi osakaalu suurendada.
Kui ehitustööd algaks juba tuleval aastal, ulatuks gaasivõrk aastaks 2020 Saksamaani välja. Võrgu esimene etapp peaks valmima aastaks 2005.
Uuringus pakutakse süsteemi ehitamiseks välja kaks varianti. Kui alustatakse nn Vene suunalt, ehitades I etapis välja gaasijuhtmed Soomest Rootsi ja Balti riikidesse, oleks projekti maksumus 3,5 mld dollarit. Norra suunalt alustades, pikendades esmalt Göteborgi gaasijuhet Gävlesse, maksaks ehitus 3,8 mld dollarit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Uus süsteem kasutab ära Balti riikides ja Taanis olemasolevad gaasijuhtmed.
Vajalikuks võib osutuda uute maa-aluste gaasimaardlate ehitamine Lätisse, Taani ja Saksamaale.
Euroopa Liidu prognoosi järgi kasvab gaasi osakaal Euroopa energiatarbe rahuldamisel aastaks 2020 praeguselt 22 protsendilt 30 protsendile. Tasuvusuuringu koostajate hinnangul aitab Põhjala gaasivõrgu rajamine muuhulgas vähendada atmosfääri paisatavate heitgaaside hulka, mis võimaldaks paremini täita Kyoto kliimakonverentsil võetud kohustusi. Samas ei arvesta projekt aga sellega, et gaasitarbimine suureneks tuumaenergiast loobumise arvel, millega heitmete hulk oluliselt ei väheneks.
Samuti ei käsitle uuring seda, kas projekt on poliitiliselt teostatav. Rootsis, millel lasub projekti põhirõhk, on nii valitsus kui suurtööstus seni gaasi kasutamisse leigelt suhtunud. Tuumaelektrijaamade sulgemise ümber puhkenud poleemika tõttu on energeetikaküsimused äärmiselt politiseeritud.
Lahendamata on ka projekti finantseerimise küsimused. Rootsi valitsus on mõista andnud, et firmadel tuleb hakkama saada ilma riigi toetuseta.
Osaliselt Euroopa Liidu rahastusel valminud tasuvusuuringus «Nordic Gas Grid» osalesid Soome Neste ja Gasum OY, Taani Dansk Naturgas A/S, Rootsi Göteborg Energi AB, Mellansvenska Naturgaskonsortiet AB, Sydgas AB ja Vattenfall Naturgas AB.KL-DI-BNS-ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele