• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Gaasisüsteem hinnati tasuvaks

    Sellisel juhul saaks Euroopa veel ühe kanali gaasi importimiseks ning Rootsi, kus gaasist toodetakse vaid 2% tarbitavast elektrist, võimaluse gaasi osakaalu suurendada.
    Kui ehitustööd algaks juba tuleval aastal, ulatuks gaasivõrk aastaks 2020 Saksamaani välja. Võrgu esimene etapp peaks valmima aastaks 2005.
    Uuringus pakutakse süsteemi ehitamiseks välja kaks varianti. Kui alustatakse nn Vene suunalt, ehitades I etapis välja gaasijuhtmed Soomest Rootsi ja Balti riikidesse, oleks projekti maksumus 3,5 mld dollarit. Norra suunalt alustades, pikendades esmalt Göteborgi gaasijuhet Gävlesse, maksaks ehitus 3,8 mld dollarit.
    Uus süsteem kasutab ära Balti riikides ja Taanis olemasolevad gaasijuhtmed.
    Vajalikuks võib osutuda uute maa-aluste gaasimaardlate ehitamine Lätisse, Taani ja Saksamaale.
    Euroopa Liidu prognoosi järgi kasvab gaasi osakaal Euroopa energiatarbe rahuldamisel aastaks 2020 praeguselt 22 protsendilt 30 protsendile. Tasuvusuuringu koostajate hinnangul aitab Põhjala gaasivõrgu rajamine muuhulgas vähendada atmosfääri paisatavate heitgaaside hulka, mis võimaldaks paremini täita Kyoto kliimakonverentsil võetud kohustusi. Samas ei arvesta projekt aga sellega, et gaasitarbimine suureneks tuumaenergiast loobumise arvel, millega heitmete hulk oluliselt ei väheneks.
    Samuti ei käsitle uuring seda, kas projekt on poliitiliselt teostatav. Rootsis, millel lasub projekti põhirõhk, on nii valitsus kui suurtööstus seni gaasi kasutamisse leigelt suhtunud. Tuumaelektrijaamade sulgemise ümber puhkenud poleemika tõttu on energeetikaküsimused äärmiselt politiseeritud.
    Lahendamata on ka projekti finantseerimise küsimused. Rootsi valitsus on mõista andnud, et firmadel tuleb hakkama saada ilma riigi toetuseta.
    Osaliselt Euroopa Liidu rahastusel valminud tasuvusuuringus «Nordic Gas Grid» osalesid Soome Neste ja Gasum OY, Taani Dansk Naturgas A/S, Rootsi Göteborg Energi AB, Mellansvenska Naturgaskonsortiet AB, Sydgas AB ja Vattenfall Naturgas AB.KL-DI-BNS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Stockholmi börsile tuleb rekordiline firmade kokkuostja
Täna teatas Stockholmis noteerimisplaanist Rootsi valdusfirma Storskogen, rekordiliselt kiiresti paisuv väikeste ettevõtete kokkuostja.
Täna teatas Stockholmis noteerimisplaanist Rootsi valdusfirma Storskogen, rekordiliselt kiiresti paisuv väikeste ettevõtete kokkuostja.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Tõnu Palm majanduskasvust: aasta on tõesti erakorraline
Lisaks niigi jõulisele majanduskasvule võib lisasüst tulla veel ka II pensionisamba rahast, millega Luminori baasprognoosis arvestatud ei ole, märkis Luminori peaökonomist Tõnu Palm.
Lisaks niigi jõulisele majanduskasvule võib lisasüst tulla veel ka II pensionisamba rahast, millega Luminori baasprognoosis arvestatud ei ole, märkis Luminori peaökonomist Tõnu Palm.