Hüvitusfond mattus rahalaviini alla

Tilkhaaval avalikkuse ette imbuv teave Hüvitusfondi tegevuse kohta ei jäta kaksipidi arvamist: heade kavatsustega loodud Hüvitusfond ei ole oma olemasolu täielikult õigustanud, järjekordselt on tõestatud, et riik on halb peremees.

Eesti finantssüsteemis on Hüvitusfond (HF) erandlik nähtus -- tegemist on riikliku, spetsiaalse seaduse alusel tegutseva rahaasutusega. Tänavu viieseks saanud HF loodi omandireformi harjal selleks, et korjata käibelt ja kustutada riigi väljalastud erastamisväärtpaberid, mida riik jagas rahvale n-ö eelmise valitsemiskorra ebaõigluse hüvitamiseks. Raha jooksis fondi automaatselt -- 45% riigi vara ja maa ning 25% munitsipaalvara erastamisest.

Riikliku fondi kasuks otsustasid toonased riigikogulased põhiliselt seetõttu, et ei soovinud usaldada riigi vara müügist laekuvat raha omakasu tagaajava erastruktuuri, kommertspanga või fondi kätte. Ei tahtnud poliitikud seda raha ka välispanka paigutada. Seal oleks raha intresse teeninud, kuid olnuks kättesaamatu meie ettevõtjale (ettevõtluse arendamine oli samuti üks HFi tegevuse eesmärke).

Ei suutnud aga omad poisidki rahva raskelt teenitud rahaga nii ümber käia, nagu HFi seadus ette nägi. Ju ei osanud seadusandja HFi seadust koostades undki näha mingitest repo- või forvardtehingutest.

Koolipingist fondi etteotsa jõudnud noored mehed hukutas kogenematus, liigne usaldus lepingupartnerite suhtes ja äkki sülle langenud suur raha. Jagati lahkelt laene, paisutati börsimulli, mis lõhkedes ka fondi sõrmi kõrvetas. Sellele vaatamata oli HFil äkki käes rahamonopol -- ümmarguselt miljard krooni ajal, mil pangad olid oma laenukraanid kõvasti kinni keeranud. HF sõlmis kergekäeliselt lepinguid ja tehinguid, offshore-firmadeni välja. Kuni Ühispank fondi tegelastel naha üle kõrvade tõmbas.

HFi tehingute sasipuntra lahtiharutamine võtab hulga aega. Huvitav, et nii kõlava nimega rahvusvahelise audiitorfirma nagu PricewaterhouseCoopersi audiitorid pole HFi majandustulemuste vaagimisel kunagi midagi märganud.

Sajad miljonid erastamisest laekunud rahast on õhku haihtunud, põhiülesanne täitmata (HF on emiteerinud võlakirju 447 miljoni eest, põhikapital on 1,2 miljardit).

HFi nõukogu on vastutusest käed puhtaks pühkinud -- süüdi olevat juhatus, kes polevat nõukogu piisavalt teavitanud -- ja vabastas 21. oktoobril juhatuse esimehe Arle Mölderi ja liikme Andres Männarti ametist.

Nõukogu esimees Jürgen Ligi ei tahtnud noorte meestega karm olla ega asjale seaduslikku käiku anda. Ometi esitas HFi jurist juba 8. oktoobril nõukogule ülevaate rikkumistest, milleni HF läks, sõlmides aktsiate forvard- ja repotehinguid.

Kui dokument tõele vastab, tuleks võlavanglasse torgata mitte ainult kahtlastele tehingutele alla kirjutanud Männart, vaid ka osa fondi töötajaid. Samuti poliitikutest nõukogu, kelle võhiklikkus soosis miljonite raiskamist. Erastamisrahaga on riigil targematki teha kui kasvatada laekahoidjate isiklikku heaolu.

Kui HF oleks eraettevõte, oleks ta ammu pankrotis. Põhimõtteliselt võiks riikliku fondi likvideerida, ent HFil on tähtajalisi kohustusi, mis tuleb igal juhul täita, vara selleks on. Ent seda ei saa teha HFi praegused töötajad.