Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfond mattus rahalaviini alla

    Tilkhaaval avalikkuse ette imbuv teave Hüvitusfondi tegevuse kohta ei jäta kaksipidi arvamist: heade kavatsustega loodud Hüvitusfond ei ole oma olemasolu täielikult õigustanud, järjekordselt on tõestatud, et riik on halb peremees.
    Eesti finantssüsteemis on Hüvitusfond (HF) erandlik nähtus -- tegemist on riikliku, spetsiaalse seaduse alusel tegutseva rahaasutusega. Tänavu viieseks saanud HF loodi omandireformi harjal selleks, et korjata käibelt ja kustutada riigi väljalastud erastamisväärtpaberid, mida riik jagas rahvale n-ö eelmise valitsemiskorra ebaõigluse hüvitamiseks. Raha jooksis fondi automaatselt -- 45% riigi vara ja maa ning 25% munitsipaalvara erastamisest.
    Riikliku fondi kasuks otsustasid toonased riigikogulased põhiliselt seetõttu, et ei soovinud usaldada riigi vara müügist laekuvat raha omakasu tagaajava erastruktuuri, kommertspanga või fondi kätte. Ei tahtnud poliitikud seda raha ka välispanka paigutada. Seal oleks raha intresse teeninud, kuid olnuks kättesaamatu meie ettevõtjale (ettevõtluse arendamine oli samuti üks HFi tegevuse eesmärke).
    Ei suutnud aga omad poisidki rahva raskelt teenitud rahaga nii ümber käia, nagu HFi seadus ette nägi. Ju ei osanud seadusandja HFi seadust koostades undki näha mingitest repo- või forvardtehingutest.
    Koolipingist fondi etteotsa jõudnud noored mehed hukutas kogenematus, liigne usaldus lepingupartnerite suhtes ja äkki sülle langenud suur raha. Jagati lahkelt laene, paisutati börsimulli, mis lõhkedes ka fondi sõrmi kõrvetas. Sellele vaatamata oli HFil äkki käes rahamonopol -- ümmarguselt miljard krooni ajal, mil pangad olid oma laenukraanid kõvasti kinni keeranud. HF sõlmis kergekäeliselt lepinguid ja tehinguid, offshore-firmadeni välja. Kuni Ühispank fondi tegelastel naha üle kõrvade tõmbas.
    HFi tehingute sasipuntra lahtiharutamine võtab hulga aega. Huvitav, et nii kõlava nimega rahvusvahelise audiitorfirma nagu PricewaterhouseCoopersi audiitorid pole HFi majandustulemuste vaagimisel kunagi midagi märganud.
    Sajad miljonid erastamisest laekunud rahast on õhku haihtunud, põhiülesanne täitmata (HF on emiteerinud võlakirju 447 miljoni eest, põhikapital on 1,2 miljardit).
    HFi nõukogu on vastutusest käed puhtaks pühkinud -- süüdi olevat juhatus, kes polevat nõukogu piisavalt teavitanud -- ja vabastas 21. oktoobril juhatuse esimehe Arle Mölderi ja liikme Andres Männarti ametist.
    Nõukogu esimees Jürgen Ligi ei tahtnud noorte meestega karm olla ega asjale seaduslikku käiku anda. Ometi esitas HFi jurist juba 8. oktoobril nõukogule ülevaate rikkumistest, milleni HF läks, sõlmides aktsiate forvard- ja repotehinguid.
    Kui dokument tõele vastab, tuleks võlavanglasse torgata mitte ainult kahtlastele tehingutele alla kirjutanud Männart, vaid ka osa fondi töötajaid. Samuti poliitikutest nõukogu, kelle võhiklikkus soosis miljonite raiskamist. Erastamisrahaga on riigil targematki teha kui kasvatada laekahoidjate isiklikku heaolu.
    Kui HF oleks eraettevõte, oleks ta ammu pankrotis. Põhimõtteliselt võiks riikliku fondi likvideerida, ent HFil on tähtajalisi kohustusi, mis tuleb igal juhul täita, vara selleks on. Ent seda ei saa teha HFi praegused töötajad.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Helsingi IPOdroomil on sama vähe võitjaid kui Tallinnas
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Vene autotootja jäi värvidega hätta
Venemaal saab Ladasid praegu kolme karva – valge, musta ja tumerohelisena, põhjuseks värvipuudus.
Venemaal saab Ladasid praegu kolme karva – valge, musta ja tumerohelisena, põhjuseks värvipuudus.

Olulisemad uudised

Terav makronädal toob kolme suure keskpanga uued otsused
Algaval nädalal teatavad kolm suurt keskpanka uued intressimäärade otsused, kusjuures eriti huvitavad on Euroopa Keskpanga sõnumid. Lisaks oodatakse uuel nädalal alati kõnekat USA töötururaportit.
Algaval nädalal teatavad kolm suurt keskpanka uued intressimäärade otsused, kusjuures eriti huvitavad on Euroopa Keskpanga sõnumid. Lisaks oodatakse uuel nädalal alati kõnekat USA töötururaportit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.