Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Enne koopiamasina ostu täpsusta oma vajadusi

    Uue koopiamasina ostmisel on inimesel abiks vaid teadmised, et tal on töökohal seda või teist marki koopiamasin ja et raha selle ostuks on mingi hulk ning masin peaks kopeerima, skaneerima ja printima võimalikult odavalt.
    Koopiamasinate hinnad algavad vähem kui 6000 kroonist ning ulatuvad sadade tuhandete kroonideni. Personaalsete koopiamasinate puhul räägitakse hindadest kuni 25 000 krooni. Nendel aparaatidel vahet teha on tavatarbijal üsna raske. Milliste kriteeriumite järgi otsida enda vajadustele optimaalne lahendus?
    Ostusooviga ärisse minejat ootab ees rida küsimusi, millele kohe vastust leida on raske: koopiamasina hind, millise formaadiga koopiaid on vaja, koopiate arv kuus, koopiate arv minutis, kulumaterjalide hinnad, kas osta kaasaskantav masin või mitte, koopiamasina lisavõimalused jne.
    Paljudel juhtudel ei tea ostja küsidagi, mis on seadme koopia omahind, kas masin on kassetiga (kus tooner ja ilmutustrummel asuvad ühes sõlmes) või eraldi vahetatava ilmutustrumliga, kui pikk on garantii ja kas garantii antakse ka pärast ilmutustrumli vahetust, kas koopia omahind arvestab vaid tahma hinda, kas ilmutustrumli hinnas on selle vahetus, millised on hooldus- ja remonditingimused ning kui operatiivne on varustamine kulumaterjalidega. Ühesõnaga -- millised on tegelikud kulutused koopiamasinale.
    Kui ostjal on soov osta kaasaskantav mudel, siis need masinad on enamasti vahetatava sõlmega ja oma kompaktsete mõõtmete kohaselt ka väikesed ning aeglased, tehes kolm kuni viis koopiat minutis. Garantiiaeg on sellel tavaliselt kuni üks aasta. Arvestama peab ka suhteliselt kõrge koopia omahinnaga. Oluline näitaja on ka soovitatud koopiate arv kuus, mis näitab teisest küljest ka koopiamasina vastupidavust.
    Personaalsete paljundusmasinate standardiks on 10--14 lehekülge minutis.
    Mitmed tootjafirmad võimaldavad tooneri (tahma) vahetust teha eraldi sisseasetatava purgiga (pinaliga).
    Soovitatav on küsida, kas tooner kasutatakse neis seadmetes lõplikult ära. Siis ei teki koopiamasinas jääktooneri hulka, mis ilmutustrumli kõrvale kogutuna hakkaks kulutama trumlit. Tagajärjeks on ilmutustrumlile tekkivad jooned ja kulumisjäljed, halveneb koopia kvaliteet ning peagi on käes trumli vahetuse aeg.
    Tarbija jaoks on kõige soodsam viis säästa see, kui müügifirma annab garantii pärast iga ilmutustrumli vahetust, näiteks mingi koopiate arvu. Nii saab tarbija olla kindel, et isegi viiendal aastal vahetataval ilmutustrumlil on garantii näiteks järgnevad 30 000 koopiat.
    Kui ostjat huvitavad paljundusmasina lisavõimalused, siis peab tarbija arvestama, et kõik juurde pandavad lisad tõstavad seadme hinda. Lisavõimaluste juures peaks kindlasti huvi tundma kasutusmugavuse vastu.
    Dokumendisöötja 50 lehele või eraldi kõrvaltsöötmisalus 30--50 lehele on kindlasti mugav lisa. Seda eelkõige siis, kui on vaja lihtsamat kahepoolset kopeerimist, paljundamist kiledele või paksematele paberitele.
    Müügifirmast on kasulik järele küsida, kas koopiamasin võimaldab kahepoolset kopeerimist.
    Kvaliteetne ja õigesti valitud koopiamasin peaks vastu pidama vähemalt kümme aastat.
    Autor: Toivo Varjas
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.