- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas väärtpaberiinspektsiooni peaks rahastama erasektor?
POOLT
Inspektsiooni peaksid rahastama need, kellele me teenuseid osutame, st erasektor, kuid mitte börsiosalised. Finantseerimisallikateks on avalike emissiooonide registreerimine, samuti komisjonitasu tehinguilt, litsentsitasud jms. Inspektsioon ise jääks riiklikuks organisatsiooniks ja võiks tegutseda valitsuse, riigikogu või Eesti Panga juures, see sõltub poliitilisest otsusest.
Järelevalve teenindab majandussektorit, mis on seotud piiratud arvu isikutega. Pole mingit põhjendust, miks peaks meid rahastama tavaline maksumaksja, kes sellest ise otseselt tulu ei saa.
Erafinantseerimine on paindlikum. Praegune eelarve on üles ehitatud 1997. aasta tõusust, mil tekkis vajadus suurendada inspektsiooni. Nüüd, majanduslanguse ajal, oleme saanud suureks, aga see pole praegu enam otstarbekas.
Saaksime hoida ka personali taset sarnasena väärtpaberiturul tegutsevate inimeste tasemega
Erakätesse minek eeldab objektiivsuse ja kõigi võrdse kohtlemise tagamiseks küllalt keerulist ja mahukat mehhanismi. Seda ei saa välistada, aga praegu on veel vara.
VASTU
Kuigi inspektsiooni majanduslikku seisu oleks võimalik nii parandada, ei ole see eetilises plaanis õige. See seab järelevalve majanduslikku sõltuvusse turu-
osalistest, kelle järele ta valvab. Pooldan riiklikku finantseerimist, sest majanduses kehtib põhimõte: kes maksab, see tellib muusika. Järelevalve ei tohi sõltuda turu hetkekonjunktuurist.
Väärtpaberijärelevalve ei saa eksisteerida iseseisva avalik-õigusliku institutsioonina Eesti Vabariigi tingimustes, nagu see näiteks on Ameerika Ühendriikides. Eesti on liiga väike ja noor riik, turg on liiga vähe arenenud.
Pean põhimõtteliselt õigeks liita panga- ja väärtpaberi-
inspektsioon, võib-olla ka kindlustusinspektsioon, üheks järelevalveorganiks. Institutsioonil ei oleks piisavalt jõudu, kui ta ei oleks mõne suurema riikliku asutuse valitsemisalas. Liites panga- ja väärtpaberiinspektsiooni, saaks selleks Eesti Pank. Ühendatud organisatsioon tuleb niikuinii, tahame me seda või mitte.
Ma ei välista võimalust, et näiteks 10 aasta pärast, kui oleme veidi kasvanud ja küpsemaks saanud, võib sellest saada avalik-õiguslik institutsioon, kuid mitte mingil juhul erafirma ? riiklik järelevalveorgan ei saa olla eraõiguslik institutsioon.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele