Andres Reimer • 18 jaanuar 1999

Eesti võib jääda WTO

ukse taha

WTO pressiesindaja Hans Peter Werner ütles eile, et Eesti kutsumine veebruaris maailmaorganisatsiooni liikmeks on vähetõenäoline, sest Eesti delegatsioon pole läbirääkimistel liikmesriikidega lahendanud ühinemist takistavaid vaidlusküsimusi. Lisaks pole riigikogu jõudnud kohandada Eesti seadusi WTO nõudmistele vastavaks. «Seni pole juhtunud, et üldnõukogu kutsuks WTO liikmeks riigi, kes pole lõpetanud kahepoolseid läbirääkimisi,» rääkis Werner.

Välisministeeriumi pressiesindaja Marin Mõttus ütles, et Eesti saab kindlasti tänavu WTO liikmeks ning ministeerium töötab intensiivselt ühinemise nimel. Samas ei soovinud välisministeerium eile ühinemisprotsessi üksikasju avada.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made tõdes, et Eesti ühinemine WTOga on lähiaastatel küsitav, sest praegune riigikogu ei jõua enam seadusemuudatusi teha ja uus koosseis ei jõua sügiseks ühinemisotsust WTOga ratifitseerida. «Välisministeerium magas WTOga ühinemise totaalselt maha,» ütles Made.

Werner ütles, et Eestil on kahepoolsete läbirääkimiste lõpetamiseks ja seaduste harmoniseerimiseks aega kuus kuud, sest WTO üldnõukogu võtab viimased liikmed sellel sajandil vastu tänavu sügisel. «Kui Eesti jääb enne 2000. aastat WTOst välja, ei õnnestu teil WTO sisemiste ümberkorralduste tõttu mitme järgneva aasta jooksul organisatsiooniga liituda,» sõnas Werner.

Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mart Relve sõnul oleks WTOst väljajäämine Eestile kahjulik, sest seni pole Euroopa Liidu liikmeks võetud ühtegi riiki väljaspool WTOd.

Rakvere lihakombinaadi peadirektor Peeter Maspanov ütles, et lihakombinaadile oleks Eesti liitumine WTOga kasulik, sest rahvusvahelisse kaubandusorganisatsiooni kuulumine tagab stabiilse majanduskeskkonna ja võrdsed tingimused välisturgudel. «WTO liikmena poleks meil olnud hiljutist lihasõda Lätiga,» lisas Maspanov.

Eesti ekspordiagentuuri direktor Lea Kroonmann ütles, et WTO liikmeks saamisest võidaksid kõige enam Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtted, kes saaksid senisest paremad müügitingimused Vene turul. «Venemaa pürgib samuti WTOsse ning oleks sunnitud loobuma Eesti kaupadele kehtestatud topelttollidest,» selgitas ta.

Eesti WTOga liitumise töögrupi järgmine istung toimub 5. veebruaril Genfis. Istung on planeeritud poole päeva pikkuseks. WTO pressiesindaja sõnul jõuavad läbirääkijad nii lühikese aja jooksul määratleda vaid probleemide lahendamise edaspidise ajakava.

Eesti saab ühinemiskutse WTO-lt alles siis, kui ükski 133 WTO liikmesriigist ei esita Eesti vastu pretensioone. Riigikogu peab enne Eesti ühinemist WTOga muutma ligi kakskümmend seadust.

Eesti soovitud impordipiirangutega polnud eelmisel aastal nõus USA, Kanada, Austraalia ja Jaapan.

Hetkel kuum