Toiduimportijaid vähem

Eelmisel aastal tegutses Eestis üle tuhande toiduainete maaletooja. 23 firmat näitas alla tuhande krooni suurust käivet. Toivo Nõvandi ütles, et nii väikese käibega firmad peavad nüüd oma tegevuse lõpetama, kuna 25 000 krooni suuruse litsentsitasu maksmine käib neile üle jõu.

Eelmisel aastal esitas toidukaupade impordiloa saamise taotluse 345 firmat, kellest 200 on oma litsentsi juba kätte saanud. Nõvandi sõnul puudub igal neljandal toiduainete impordiluba taotleval firmal äriregistri B-kaardil tegevusalana toidukaupade importimine.

«Toidukaupade importimiseks on tulnud luba küsima nii kinnisvaramaaklerid kui audio-videofirmad ja koguni üks kingsepp,» märkis Nõvandi.

Küsimusele, kas ka riiulifirmal on võimalik saada toiduainete importimiseks vajalik litsents, vastas Nõvandi eitavalt. «Esiteks peavad avalduses olema märgitud imporditavad kaubagrupid, teiseks tuleb firma omaniku vahetusel uut litsentsi taotleda, kolmandaks pole riiulifirmal ladusid ette näidata,» selgitas ta.

Puu- ja juurviljade hulgikaubanduse liidu tegevdirektor Raoul Luigend ütles, et loodab turu korrastumisele ja kaupade hoiutingimuste ühtlustumisele litsentseerimise järel. Tema hinnangul jääb ligi sajast puu- ja juurvilju maaletoovast hulgifirmast järele alla kümne, kellel on olemas euronõuetekohane ladu.

Alates 1. märtsist saavad toiduaineid Eestisse sisse tuua ainult nõuetekohast litsentsi omavad firmad. Kontrolli selle üle hakkab piiril teostama veterinaar- ja toiduinspektsiooni teenistus. Andmed litsentsi omavate firmade kohta on üleval põllumajandusministeeriumi juures oleva litsentsikomisjoni koduleheküljel Internetis.