Reuters/Scanpix • 31 jaanuar 1999

Venemaa valitsus veenab välispartnereid abi andma

Vastasel juhul on reaalne oht, et Venemaa jätab oma 150 miljardi dollarilise välisvõla teenindamata ning muutub paariaks rahvusvahelistel rahaturgudel.

Seni ei ole Jevgeni Primakovi majandusprogramm lääneriikide ning rahvusvaheliste laenuasutuste hulgas tunnustust leidnud. Reedel riigiduumas eelviimasel lugemisel ülekaalukalt heaks kiidetud 1999. aasta riigieelarve on välisanalüütikute hinnangul utoopiline dokument, mis on vastuolus igasuguste majandusseadustega ning ainult põlistaks inflatsioonilise finantseerimise, palgavõlgade ja järjest kahaneva usalduse nõiaringi.

Moskvas läbirääkimisi pidava rahvusvahelise valuutafondi (IMF) sõnul ei ole riigieelarve sellisel kujul realistlik alus fondi laenutegevuse taastamiseks, mis peatati mullu augustis seoses Vene finantskriisi puhkemisega. IMFi sõnul finantseeriks fond uute laenudega vaid püramiidskeemi, kus kogu värske raha läheks vanade laenude tagasimaksmiseks.

Davosis majandusfoorumil viibiv peaminister Jevgeni Primakov kasutas aga nii kohtumist USA asepresidendi Al Gore'iga kui oma muid kohtumisi kaua viibinud riigieelarve kaitsmiseks. «Me ei luba midagi, mida me ei suuda täita,» toonitas Primakov IMFi vastuseisu kummutamiseks. Primakovi sõnul jätkab Venemaa reforme, kuid kiiret pööret paremusele ei ole siiski alust oodata.

Venemaa esimene asepeaminister Juri Masljukov hoiatas läinud nädalal, et keeldudes Venemaale uut rahalist abi andmast eraldab lääs eesotsas Washingtoniga Moskva muust maailmast taas raudse eesriidega. IMFi keeldumine uutest laenudest võrduks uue külma sõja alustamisega fondi suurima kliendi vastu, kellele seni on laenatud 19 miljardit dollarit.

Osa Vene majandusspetsialistide arvates tuleks Jevgeni Primakovi valitsusele anda uus võimalus -- IMFi laenud aitaks vähendada sotsiaalseid pingeid ning võita aega reformide elluviimiseks. Teiste sõnul pole aga Venemaal omalt poolt fondile midagi vastu pakkuda.

«Venemaa valitsuse jalgealune on sedavõrd nõrk, et mingid suuremad vastutulekud IMFi nõudmistele pole võimalikud ilma poliitilist tasakaalu lõhkumata, millest sõltub aga valitsuse püsimine,» ütles Carnegie Moskva keskuse ökonomist Mihhail Dmitrijev.

Vaatlejate sõnul on ilmselt valmimas kompromiss, sest lääneriigid pole valmis riskima Venemaa langemisega paaria staatusesse. Mitme Venemaa majandusspetsialisti sõnul võib see olla küll poliitiliselt hea lahendus, kuid lükkaks taas edasi radikaalsete reformide elluviimise Venemaal.

«Ainuke tee kriisist välja on lasta sel veelgi süveneda, sest liberaalne lahendus on poliitiliselt võimatu,» ütles Dmitrijev.

Autor: REUTERS

Hetkel kuum