• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,01%40 077,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,01%40 077,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • 09.02.99, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EL otsib kompromissi

Ministrid peavad ületama 15 riigi sügavad vastuolud bloki 85 miljardi eurose eelarve kujundamise küsimuses. Nad on ajahädas, sest kokkulepe peab sündima enne ELi märtsikuist tippkohtumist, vastasel korral lükkub bloki laienemine ELi eesistujamaa Saksamaa väitel edasi.
ELi rikkaimad riigid tahavad külmutada kulutused praegusel tasemel aastani 2006, vaesemad riigid aga kardavad, et kui kulutusi ei suurendata, läheb põhiline osa seni neile tulnud toetusrahast Ida-Euroopa kandidaatriikidele. Euroopa komisjoni ettepanek on, et eelarve suureneks1999. a 85 miljardi euro tasemest aastatel 2000--2006 2,5% aastas, mis tähendaks eelarve kasvu 101 miljardi euroni.
Rikkamad riigid Saksamaa, Austria, Rootsi ja Holland on seisukohal, et maksavad ühiseelarvesse liiga palju. Nemad soovitavad eelarve külmutamist ja maksete järkjärgulist vähendamist. Samuti soovivad nad, et teised jõukamad liikmesriigid -- Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani ja Belgia -- annaksid edaspidi eelarvesse suurema panuse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eilsed kõnelused keskendusid kahele suuremale kulugrupile -- põllumajandustoetustele ja arenguabile, mille arvele langeb üle 80 protsendi ELi eelarvest. Võib öelda, et riikide seisukohtades on toimunud juba olulisi muutusi.
Näiteks Prantsusmaa, mis on oluline põllumajandusriik, on nõus kärpima otsetoetusi teraviljakasvatajatele pärast 2001. aastat 3% aastas ja teistele talunikele 1% aastas. Erandiks on ainult väiketalunikud.
Kõige radikaalsem on Suurbritannia, kes soovitab kärpida kõiki otsetoetusi 4% aastas, ja osaga neist alustada juba tuleval aastal.
Jäiga hoiaku võttis kohtumisel Itaalia rahandusminister Carlo Azeglio Ciampi, kes teatas, et Itaalia soovib aastail 2000--2006 põllumajanduskulude säilitamist umbes praegusel tasemel. Tema sõnul tuleks enne põllumajanduspoliitika reforme läbi viia ülemaailmne reform, mis hõlmaks põllumajanduse kõiki valdkondi, kaasa arvatud piimatootmine.
Autor: REUTERS

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele