Väikeinvestorid loovutavad aktsiad suurtele välisinvestoritele
Väikeinvestor Andrus Lang müüs oma 20 000 krooni eest ostetud 235 aktsiat maha väga kiiresti juba teisel päeval, mil aktsiad olid börsil noteeritud. Ta teenis 35 krooni aktsialt, müüs 120 krooni taseme juures. Kokkuvõttes teenis Lang 8225 krooni, mis on väikeinvestorile küllaltki hea teenistus.
«Müüsin seepärast, et algne eesmärk ostes oli need kasuga maha müüa. Ma pole börsihai, et teaks, kui palju ma oleksin veel võinud teenida,» rääkis Lang. Ta tõdes, et müügiidee oli rohkem hetke vaimuvälgatus, hind jäi 120 kroonile püsima ja raha läks samuti vaja.
«Esimene reaktsioon siis, kui aktsia noteeriti ja hind tõusma hakkas, oli, jumal tänatud, ta läheb õiges suunas,» rääkis Lang. Mis oleks saanud siis, kui hind poleks tõusnud, vaid oleks langenud, ei teadnud Lang öelda. «Ilmselt oleks kohe maha müünud, kuid kunagi ei tea, mis oleks võinud saada,» nentis ta.
Kuue päevaga, mil Telekomi aktsiaga on börsil kaubeldud, on aktsionäride arv vähenenud kolmandiku võrra. Välismaised suurinvestorid, kes IPO käigus tegid suured ostupakkumused, ostavad aktsiaid kokku. Börsitehingute statistikast on näha, kuidas pärast börsipäeva lõppu lähevad börsilt läbi suuremad aktsiapakid.
Äripäeva kolumnist ja analüütik Mati Feldmann ütles, et tema hinnangul on pärast iseseisvuspäeva Eesti Telekomil poole vähem ehk umbes 4300 aktsionäri.
Kui Telekomi aktsiad on enamalt jaolt väikeinvestorite käest kokku ostetud, siis hakkab Telekomi aktsia hind tõenäoliselt tõusma, sest müügihuvi on raugenud, kuid ostuhuvi püsib.
Ühispanga maakler Märt Helmja tõdes, et teoreetiliselt peaks lähemal ajal aktsia hind tõusma hakkama. Samas on praegu näha maailma telekomisektoris kerget langust Deutsche Telekomi majandustulemuste tõttu.
Telekomi aktsiatesse 15 000 krooni investeerinud Hansapanga nõukogu liige Tiina Mõis ütles, et tema ei ole oma aktsiaid müünud, vaid on rahulik investor, kes ei kipu müüma. «Ma arvan, et ma ei müü neid ära, las nad olla,» sõnas Mõis.
Väikeaktsionär ja Ühispanga asepresident Targo Raus ütles, et tema ei ole samuti aktsiaid müünud ja ei kavatsegi seda teha. Raus investeeris samuti 15 000 krooni.
Eesti Telekomi juhatuse esimees Toomas Sõmera ei näinud enda sõnul ette seda, et enamik aktsiatest lõpptulemusena välismaale läheb. «Samas ma ei näe selles probleemi, et aktsiad välismaa suurtele investoritele lähevad,» nentis ta. Sõmera sõnul oli IPO käigus välismaa märkimise osa nagunii ülemärgitud, aga anti väga vähe aktsiaid. Seetõttu on sealtpoolt ostusoov väga suur.
Sõmera pole oma aktsiaid maha müünud. Tema valduses on 2352 Eesti Telekomi aktsiat. «Mul pole olnud ka plaani neid maha müüa,» kinnitas Sõmera. Tema hinnangul pole väike hinnalangus katastroofiline. «Hind stabiliseerub lihtsalt,» nentis ta.
Ka Eesti Mobiiltelefoni juhatuse esimees Tõnu Teele pole oma 2941 Telekomi aktsiat müünud. «Ma mõtlesin ikkagi pikaajalist investeeringut, kuid ma ei oska öelda, mida ma edaspidi teen,» sõnas ta.
Kokku oli Telekomi IPO käigus tehtud 8660 ostupakkumust, millest kehtivaid pakkumusi oli 8609. Pakkumustest oli hinnata 8550.
Enim pakkumusi laekus Hansapanga kaudu, nende puhul oli rahuldatuse protsent 45,36. Ühispanga kaudu laekus 3387 pakkumust, neist rahuldati 67,01 protsenti. Hansapanga kliendid said vähem aktsiaid, sest pank esitas oma klientide pakkumused suurte kliendikontodena, Ühispank aga iga pakkumuse eraldi.
Väärtpaberiinspektsioon uurib Ühispanga võimalikku siseinfo kasutamist, kuna Ühispank korraldajana võis ette teada, et kuni miljonikroonised ostupakkumused Eesti investoritelt rahuldatakse täiel määral.
Telekomi aktsia sulgemishind börsil oli eile 117,50 krooni, langedes päevaga 0,84 protsenti.
Autor: Sten A. Hankewitz