Mobiilside operaatorfirma Q GSMi juht Toomas Peek ennustas möödunud aasta detsembris, et sel aastal õpitakse kasutama olemasolevaid, kuid firmade poolt mittekasutatud võimalusi ning teenuste kombinatsioone. Need võimaldavad ettevõttel vähendada sideteenustele tehtavaid kulutusi, sõnas ta.
Täna ei tähtsusta paljud firmad sidepidamisele kuluvat raha ega tea, kuidas saaks seda vähendada. Abiks on näiteks tavalise mobiiltelefoniga sama kallid mobiiliterminalid, mis muudavad lauatelefonilt mobiilidele võetavad kõned mobiilivõrgu siseseks soodsaks kõneks.
Samuti aitavad sidekulusid kontrollida operaatorite kõnekaardid. Q GSMi ja EMT järel lubab ka Radiolinja oma kõnekaardi turule tuua. Kõik kolm Eesti mobiilioperaatorit pakuvad oma suureklientidele sooduslepinguid.
Meil moodustavad sidekulud Feeri igapäevastest kulutustest viiendiku. Enamik neist on lauatelefonide kulud, suuruselt teine osa on mobiiliarvetel, kolmandaks internetiühendus ja ehitusobjektidel olevad telefonid. 1997. aastaga võrreldes mullu sidepidamise kulud suurenesid, kuid tahame neid mõne protsendi võrra vähendada.
Mobiiltelefone kasutavad paljud meie töötajad, enamasti maksab firma arved teatud ulatuses kinni. Mullu suvel kehtestatud kõnelimiidi suurus sõltub töötaja vajadusest mobiili järele.
Taskutelefon ei ole enam luksusese, vaid on tööriist. Kellel töö selle kasutamist nõuab, see ka firma poolt endale telefoni saab. Kõik meie töötajatest taskutelefoni kasutajad on Eesti Mobiiltelefoni kliendid.
Sidekulude vähendamiseks rakendatakse meil piiranguid tasulistele numbritele helistamisel. Tasulised infoliinid on muidugi lubatud, sest neid läheb tööd tehes vaja.
Mobiiliterminale Feer ei kasuta, seni ei ole keegi neid meile pakkunud. Ka ei ole meil ühegi mobiilsideoperaatori nn suurkliendisoodustust. Maksame kõik arved tavalise hinnakirja järgi.
Lauatelefone Radiolinjas praktiliselt ei kasutata, need on rohkem meile sissehelistamiseks. Kõik Radiolinja töötajad kasutavad mobiiltelefoni. Võrgusisene kõne on neile tasuta, sest me ju endale maksma ei hakka. Senimaani on sidekulud jäänud meie planeeritud piiridesse. Erakõned on lubatud, kuid need makstakse üldjuhul ise kinni. Tasulistele numbritele ei saa enamasti mobiililt helistada, tasulistele lühinumbritele võetavad kõned maksavad töötajad ise kinni. Selleks kasutame kõneeristusi.
Kulude kokkuhoiule mõtlevatele firmajuhtidele soovitan mitte liiga palju telefonidega rääkida. Minu keskmine kõne on päris lühike. Tendents näitab, et tavalise fikstelefoni kõneminut kallineb ja mobiilside hinnad odavnevad. Mobiiltelefon on töötajaga alati kaasas, see on oluline lisaväärtus. Kui firma kasutab ainult ühe mobiilsideoperaatori teenuseid, siis sidekulud ei lähe eriti palju kallimaks fikstelefonidega võrreldes.
Kõik kolm Eesti mobiilioperaatorit pakuvad oma suurklientidele soodustusi. Firmasisest sidet on pikemas perspektiivis soodsam pidada mobiilidelt kui lauatelefonidelt.
Sidekuludeks on meil lauatelefoni kulud, mobiiliarved ja Computer 2000 arvutipüsiühendus Soome firma kontoriga. Üldkuludest moodustab sidepidamine 5 protsenti. See on enam-vähem kogu aeg nii ka olnud.
15 töötajast kasutab firma mobiiltelefone kaheksa -- inimesed, kes töötavad tooteturundusega ja müügijuhid. Limiidiks on umbes tuhat krooni kuus. Inimestel on kohustus maksta kinni erakõned pärast EMT-lt arve saamist.
Sisereeglid ei luba helistada tasulistele numbritele, välja arvatud infoliinid. Kui töötajal on vaja helistada EMT mobiilile, siis on kasulikum helistada mobiiliga kui lauatelefoniga. Kasutame fiks-GSMi ehk mobiiliterminali. Lauatelefonilt EMT mobiilile minev kõne ei läbi siis Eesti Telefoni võrku ja me maksame mobiilioperaatorile võrgusisese tariifi järgi. Väliskõned moodustavad meie kõnekuludest kolmandiku.
Kõnekaartide kasutuselevõtu peale ei ole veel mõelnud, sest ma ei näe neis erilist efekti. Saame EMT-lt suurkliendi soodustust, see on muutnud meie sidekulud 15 protsendi võrra madalamaks. Initsiatiiv soodustuse saamiseks tuli meie poolt.