Kriis soodustab lepet

Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid tahavad iga hinna eest näidata, et nad suudavad kriisi oludes vastu võtta eluliselt tähtsaid otsuseid ega süvenda kriisi omalt poolt. ELi eesistujariigi Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi süstikvisiidid ELi riikide pealinnadesse on sünnitanud mitmeid Agenda 2000 vastuvõtmise seisukohalt olulisi kompromisse, milleks paljud liidrid ilma kriisita polekski võib-olla valmis olnud.

Üks järjekordne takistus langes ära Roomas, kui Itaalia peaminister Massimo D'Alema nõustus aastail 2000--2006 suurendama riigi makseid ELi eelarvesse 1000 mld liiri ehk 8,083 mld Eesti krooni võrra. See omakorda võimaldab veidi vähendada Saksamaa makseid eelarvesse, mis on sakslaste üks põhilisi nõudeid. Itaalia järeleandlikkust soodustab Itaalia ekspeaministri Romano Prodi tõusmine põhikandidaadiks Euroopa komisjoni esimehe kohale.

Peale Itaalia järeleandmise on Prantsusmaa valmis nõustuma suurte ELi põllumajandustoetuste kärbetega, Hispaania valmis saama ELi eelarvest vähem vaesemate piirkondade toetust ja ka Saksamaa nõus piirduma tunduvalt väiksema eelarvemakse vähendamisega, kui ta algul nõudis. See paneb Agenda 2000 lõppläbirääkimistel väga suure surve alla Suurbritannia, kes ei taha loobuda kunagi peaminister Margaret Thatcheri väljakaubeldud eelarvemakse soodustusest. Kuna see järeleandmine võiks raskendada Briti peaministril Tony Blairil riigi juhtimist euroliitu, siis on lubanud Schröder tippkohtumisel brittidele selles küsimuses mitte survet avaldada, vaid tulla selle juurde tagasi edaspidi.