Kriis soodustab lepet

Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid tahavad iga hinna eest näidata, et nad suudavad kriisi oludes vastu võtta eluliselt tähtsaid otsuseid ega süvenda kriisi omalt poolt. ELi eesistujariigi Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi süstikvisiidid ELi riikide pealinnadesse on sünnitanud mitmeid Agenda 2000 vastuvõtmise seisukohalt olulisi kompromisse, milleks paljud liidrid ilma kriisita polekski võib-olla valmis olnud.

Üks järjekordne takistus langes ära Roomas, kui Itaalia peaminister Massimo D'Alema nõustus aastail 2000--2006 suurendama riigi makseid ELi eelarvesse 1000 mld liiri ehk 8,083 mld Eesti krooni võrra. See omakorda võimaldab veidi vähendada Saksamaa makseid eelarvesse, mis on sakslaste üks põhilisi nõudeid. Itaalia järeleandlikkust soodustab Itaalia ekspeaministri Romano Prodi tõusmine põhikandidaadiks Euroopa komisjoni esimehe kohale.

Peale Itaalia järeleandmise on Prantsusmaa valmis nõustuma suurte ELi põllumajandustoetuste kärbetega, Hispaania valmis saama ELi eelarvest vähem vaesemate piirkondade toetust ja ka Saksamaa nõus piirduma tunduvalt väiksema eelarvemakse vähendamisega, kui ta algul nõudis. See paneb Agenda 2000 lõppläbirääkimistel väga suure surve alla Suurbritannia, kes ei taha loobuda kunagi peaminister Margaret Thatcheri väljakaubeldud eelarvemakse soodustusest. Kuna see järeleandmine võiks raskendada Briti peaministril Tony Blairil riigi juhtimist euroliitu, siis on lubanud Schröder tippkohtumisel brittidele selles küsimuses mitte survet avaldada, vaid tulla selle juurde tagasi edaspidi.

Mis puutub Euroopa komisjoni uue koosseisu valimisse, siis teatas Saksa Euroopa asjade minister Günter Verheugen, et Berliini tippkohtumisel tahetakse saavutada üksnes riikide kokkulepe uue komisjoni valimise protseduuris, ja lähtuda seejuures Amsterdami lepingust, mis ei ole veel jõus. Kogu ülejäänud aeg keskendatakse aga täielikult Agenda 2000-le.

Peale Romano Prodi on komisjoni esimehe kandidaatideks nimetatud veel NATO peasekretäri Javier Solanat, Portugali peaministrit Antonio Guterresi ja Hollandi peaministrit Wim Koki. Saksamaa ja mitu teist riiki sooviksid, et uus komisjon valitaks mitte ajutiselt aasta lõpuni, vaid järgmiseks viieks aastaks. See otsustatakse ilmselt ära Berliini kohtumise järel peetaval ekspromttippkohtumisel.

Autor: FT