Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sponsorid ootavad vastuteeneid

Summad, mis ettevõtjad erakondadele valimisteks eraldavad, annavad võimaluse otsida raha ja võimu hämaraid seoseid. Samas nendivad nii poliitikud kui ärimehed, et käsi-peseb-kätt-stiilis tehinguid on palju kavalam sõlmida valimistevahelisel ajal, sest neid summasid pole vaja mingisse aruandesse toppida ja avalikustada.

Värskeimad valimisrahadega seotud skandaalid on teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni soov vabastada ametist Tallinna Sadama juht Enn Sarap ja Mart Laari valitsuse otsus panna odavalt müüki kütuseterminal Miidurannas. Tekib kahtlus, kas mitte Isamaaliit ei püüa vastu võtta kütuseärimeestele Aadu Luukasele ja Endel Siffile kasulikke otsuseid. Siff ja Luukas toetasid Isamaaliitu kokku 600 000 krooniga.

Luukas on nördinud, et teda arvatakse tegelevat nii läbinähtavate ja labaste tehingutega. «Sellist vorstikauplemist poliitikute ja ettevõtjate vahel ei käi ja minu isikuga pole mõtet mingeid selliseid tehinguid seostada,» kinnitab Luukas, kes peale Isamaaliidu toetas Koonderakonda 200 000, Keskerakonda 100 000 ja Mõõdukaid 100 000 krooniga.

«Toetasin erakondi, kelle programmid toetavad ettevõtlust,» selgitab Luukas.

Raha ja teenete seostamine on juba sundinud Saku õlletehast avalikult erakondade rahastamisest loobuma. Nii ajakirjanikud kui poliitikud kippusid Isamaaliidu õlleaktsiiside ühtlustamise kampaania taga nägema õlletehase toetust. Ettevõtte juht Cardo Remmel vandus pärast seda, et ei toeta enam kunagi ühtegi erakonda.

Isamaaliidu finantsdirektor Heiki Kivimaa väidab, et suhtles isiklikult kõigi erakonna sponsoritega ja keegi pole midagi nõudnud. «Ma ei kujuta ka ette, kuidas on võimalik kolmest erakonnast koosnevas valitsuses ühe erakonna sponsorite soove ellu viia,» nendib Kivimaa.

Eelmises valitsuskoalitsioonis osalenud Maarahva erakonna fraktsiooni liige Tiit Tammsaar on lahkelt nõus erakondade ja ettevõtjate seost selgitama. «Seal pole midagi keerulist, tuleb lihtsalt jõuda kokkuleppele, et meie aitame teid ja teie jälle meid,» ütleb Tammsaar, lisades, et tegu on puhta loogikaga, mitte isiklikult kogetuga.

«Meie ei teadnud kunagi, mis on Koonderakonna ühe või teise otsuse taga, sest meid ei võetud tõsiste partneritena,» sõnab ta.

Tammsaare arvates tegi rahamaailm seekordsete valimistega ilmse sammu poliitikas võimu haaramiseks, eriti kui jälgida Tallinna Sadamas toimuvat. Meenutades praeguste valitsusparteide opositsioonisolekuaegset veendumust, et Koonderakonna ja Maarahva ühendus on läbinisti äraostetud ja korrumpeerunud, nendib Tammsaar, et taas on jõutud eestlaste hea kombeni, kus pada sõimab katelt.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi märgib, et Isamaaliit on vähemalt seni sponsorküsimustes nii põhimõttekindel olnud, et on hämmastav, et neile üldse keegi raha andis. «Erakonna unelmate sponsor oleks selline, kes ütleks, et me ei taha mingeid oma probleeme teie abil lahendada, teie vaated lihtsalt meeldivad meile,» lausub Ligi. «Paraku on selliseid ettevõtjaid, kes ootavad oma raha eest ka teeneid.»

Unelmate sponsorile sarnaselt käitus Ligi sõnul Reformierakonnale 360 000 krooni andnud USA kodanik Morgan Hammerbeck.

Reeglina esitavad rahastajad avalikkusele ühe või teise erakonna toetamise kohta sellise põhjenduse, et nende hinnangul on selle partei toetamine kõige kasulikum Eesti arengule. Suurima toetussumma 500 000 krooni Isamaaliidule andnud Magnum Grupi juhatuse liige Margus Linnamäe lisab, et kuna ta on erakonna liige, ei tasu rahasumma suuruses midagi kummalist või kahtlast otsida.

Valitsuses on kaks ministrit, kes veel mõni kuud tagasi olid ärimehed ja siis ühtäkki sattusid erakonna valimisnimekirja esikümnesse. Need on siseminister Jüri Mõis, kes toetas Isamaaliitu isiklikult ja oma firma JMB Investeeringud kaudu kokku 213 000 krooniga, ning reformierakondlane Toivo Asmer, keda ametlikult, Reformierakonna valimisaruandes sponsorite poolel pole.

Küll võib tema nimi mitme poliitiku hinnangul olla Reformierakonna suurrahastaja OÜ R-Hooldus taga koos paljude teiste avalikkuse eest varju jääda soovivate sponsoritega.

Asmer sai väidetavalt koha erakonna esikümnes hoopis seetõttu, et avaliku arvamuse uuringute kohaselt on ta rahva seas äärmiselt populaarne. Kogenud poliitikutel, kes valimistel temast vähem hääli kogusid, ajab selline asi loomulikult kulmu kortsu. «Asmeri edu põhineb sellel, et on selline lahe mees, mängib pilli ja sõidab hästi autoga,» märgib üks erakonnakaaslane.

Jüri Mõis aga kui edukas pankur oli Isamaaliidule hea häältekorjaja ning napsas enda erakonnale nii mõnedki hääled, mis muidu oleks läinud Reformierakonnale.