• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Amazon.com? Emajõgi.ee!

    Asjassepuutumatule inimesele tundub pealkiri küll vee sogamise või seosetu sõnademulinana. Kui Amazonas on maailma suurim ja võimsaim jõgi, siis eestlaste jaoks on selle analoog Emajõgi, küll mitte pikim ega suurim Eestis, kuid nime poolest sobilikem ning sümboolse tähenduse parim kandja.
    Presidendi üleskutse luua Eestisse oma Nokia on leidnud pressis aktiivset vastukaja. Nokiaid on maailmas üks ja vaevalt neid Eestissegi rohkem mahuks. Käesolev lugu on arutelu unistuste firma üle, mis võiks tuua siia hiigelkogustes välisinvesteeringuid, luua uusi töökohti ning panna meil kehtima ookeanitagused The New Economy põhimõtted.
    Presidendi mure Eesti Nokia pärast on mõistetav juba seetõttu, et ilma selleta ähvardab meid euroliidu uute kandidaatide hulgas sabassörkija ossa jäämine. Müüt Eesti majandusmudeli edukusest piiri taga enam nii hästi ei müü. Numbrid on julmad. Piisab vaid kõrvutada SKT muutust viimase kümne aasta jooksul ning tulemus on ebameeldiv: viiest Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistele kutsutud endisest idabloki riigist on 1989.--1999. a SKT langenud kõige rohkem Eestis. Jääme maha isegi Albaaniast.
    Seni on püütud oma Nokiat leiutada, üritades olematusest välja tuua Eesti innovaatilist potentsiaali. Tehnikaülikooli vanemteaduri Indrek Aarna sõnul näib Eesti Nokia idee elluviimine praeguses Eestis männipuu istutamisena Sahara kõrbe ning olukorra muutumise verstapostiks seatakse paarkümmend aastat. Paratamatult peame arvestama, et nii kaua oodata ei ole aega ega vajadust. Eestlane on tuntud omaduse poolest, et ta suudab paljusid asju naabritest paremini teha. Sellel baseerus Eesti viimaste aastate majanduslik ekspansioon teistesse Baltimaadesse, mitte seal uute innovaatiliste toodete juurutamisel.
    Pole enam raske taibata, kuhu loo pealkirjas on sihitud. Eestil on olemas Tiigrihüppe projekt koos fanaatikute ja sponsoritega. Maailma suurima internetikaubamaja Amazon.com 1998. aasta käive oli 8,8 miljardit krooni, 2002. aastaks prognoositakse aastakäibe ligi 18kordset kasvu. Maailma internetikaubanduses tuleb aasta jooksul iga arvutikasutaja kohta üle 3000 krooni. Meil kurdetakse virtuaaläris liikuva raha vähesust, Interneti kaudu Eestis müüdud kaupade-teenuste käive moodustas mullu vaid 60-70 miljonit krooni. Samas müüs möödunud aastal BNS infoteenuseid Eestis enam kui 10 miljoni krooni eest.
    Asjal on ka teine, sama oluline pool. Eesti saaks endale tõelise liideraktsia, mis põhineb (vähemalt esialgu) kohalikul kapitalil ning mida hinnates oleks analüütikutel jälle võimalus lõpmatuseni spekuleerida tulevikutulu peale. Nii nagu ilu on vaataja silmades, on Föderaalreservi juht Alan Greenspan möönnud, et internetiaktsiate tegelik väärtus ja hind on neisse investeerinute kollektiivsetes silmades. Internetifirmad ja -aktsiate väärtus on andnud tänuväärset materjali pidamaks debatte Uue Majanduse üle. Internetifirmade aktsiate hinna kiire tõus peegeldab kogu WWW potentsiaali ühiskonda ümber korraldada, mitte firmade kasumitootlust. Miks peaks Eesti sellest kõrvale jääma?
    Takistusi Eestis Amazon.com'i sarnase haarde ja teeninduskvaliteediga ettevõtte tekkimiseks on ka. Firma, mis väheste töötajatega valitseks kogu kohalikku turgu ja teeniks omanikele hiigelkasumeid, laieneks Eestist väljapoolegi (frantsiisi põhimõtetel), tekitaks meile Nokia, vajab investeeringuid. Hiigelsummasid, mis tagavad hilisemas konkurentsis pealejäämise. Selge on aga, et riigilt või ELi programmi raames tulevast abist oma Nokiat ei loo.
    Kui Hansapank laienes Eestist väljapoole, pakuti seal samu pangateenuseid, mis kohalikudki pangad. Pakuti lihtsalt paremini ning see tegigi tast Baltimaade suurima finantsinstitutsiooni. Miks ei võiks unustada Tallinna Kaubamaja Helsingi-eksperimendi ja sedasama teha mõni Eesti virtuaalkaubamaja? Nagu näitab Amazon.com'i kogemus, on arenguruumi tohutult.
    Autor: Indrek Jakobson
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.