Amazon.com? Emajõgi.ee!

Seni on püütud oma Nokiat leiutada, üritades olematusest välja tuua Eesti innovaatilist potentsiaali. Tehnikaülikooli vanemteaduri Indrek Aarna sõnul näib Eesti Nokia idee elluviimine praeguses Eestis männipuu istutamisena Sahara kõrbe ning olukorra muutumise verstapostiks seatakse paarkümmend aastat. Paratamatult peame arvestama, et nii kaua oodata ei ole aega ega vajadust. Eestlane on tuntud omaduse poolest, et ta suudab paljusid asju naabritest paremini teha. Sellel baseerus Eesti viimaste aastate majanduslik ekspansioon teistesse Baltimaadesse, mitte seal uute innovaatiliste toodete juurutamisel.

Pole enam raske taibata, kuhu loo pealkirjas on sihitud. Eestil on olemas Tiigrihüppe projekt koos fanaatikute ja sponsoritega. Maailma suurima internetikaubamaja Amazon.com 1998. aasta käive oli 8,8 miljardit krooni, 2002. aastaks prognoositakse aastakäibe ligi 18kordset kasvu. Maailma internetikaubanduses tuleb aasta jooksul iga arvutikasutaja kohta üle 3000 krooni. Meil kurdetakse virtuaaläris liikuva raha vähesust, Interneti kaudu Eestis müüdud kaupade-teenuste käive moodustas mullu vaid 60-70 miljonit krooni. Samas müüs möödunud aastal BNS infoteenuseid Eestis enam kui 10 miljoni krooni eest.

Asjal on ka teine, sama oluline pool. Eesti saaks endale tõelise liideraktsia, mis põhineb (vähemalt esialgu) kohalikul kapitalil ning mida hinnates oleks analüütikutel jälle võimalus lõpmatuseni spekuleerida tulevikutulu peale. Nii nagu ilu on vaataja silmades, on Föderaalreservi juht Alan Greenspan möönnud, et internetiaktsiate tegelik väärtus ja hind on neisse investeerinute kollektiivsetes silmades. Internetifirmad ja -aktsiate väärtus on andnud tänuväärset materjali pidamaks debatte Uue Majanduse üle. Internetifirmade aktsiate hinna kiire tõus peegeldab kogu WWW potentsiaali ühiskonda ümber korraldada, mitte firmade kasumitootlust. Miks peaks Eesti sellest kõrvale jääma?

Takistusi Eestis Amazon.com'i sarnase haarde ja teeninduskvaliteediga ettevõtte tekkimiseks on ka. Firma, mis väheste töötajatega valitseks kogu kohalikku turgu ja teeniks omanikele hiigelkasumeid, laieneks Eestist väljapoolegi (frantsiisi põhimõtetel), tekitaks meile Nokia, vajab investeeringuid. Hiigelsummasid, mis tagavad hilisemas konkurentsis pealejäämise. Selge on aga, et riigilt või ELi programmi raames tulevast abist oma Nokiat ei loo.

Kui Hansapank laienes Eestist väljapoole, pakuti seal samu pangateenuseid, mis kohalikudki pangad. Pakuti lihtsalt paremini ning see tegigi tast Baltimaade suurima finantsinstitutsiooni. Miks ei võiks unustada Tallinna Kaubamaja Helsingi-eksperimendi ja sedasama teha mõni Eesti virtuaalkaubamaja? Nagu näitab Amazon.com'i kogemus, on arenguruumi tohutult.

Autor: Indrek Jakobson