Ühispanga rahaturgude juht Margus Schults põhjendas laenuvõtmist vajadusega suurendada enne suve panga likviidsuspuhvrit, sest laenu- ja liisinguturg on elavnemas. Samas tunnistas Schults, et Ühispank ei lähe kaasa Hansapanga algatatud hinnaralliga.

Schults ütles, et sellist agressiivsust kui 1997. aastal pole Ühispanga poolt enam oodata. «Jätkame oma konservatiivset joont,» ütles panga rahaturgude juht.

Ühispank emiteeris esmaspäeval EMTN programmi raames 554 miljoni krooni eest (35,5 miljonit eurot) võlakirju 6protsendilise intressiga (kolme kuu Euribor pluss marginaal 3,4 protsenti). Võlakirjade tähtaeg on kolm aastat, kuid laenu on võimalik tagasi nõuda juba pärast esimest aastat. Järgmisel kahel aastal on laenuintress 0,2 protsenti odavam.

Schults tunnistas, et uus laen oli seotud eelmise, 1,3 miljardi kroonise laenu tagasimaksmisega 7. mail. Laenuraha tagasi saanud investorid olid huvitatud selle uuesti väljalaenamisest, ütles ta. Raha tuli peamiselt Saksa, Inglismaa ja Austria investoritelt, kelleks on suures osas kohalikud pensionärid.

Hansapank laenas sügisel protsendi võrra odavamalt ja Eesti Energia sai aasta lõpul 400 miljonit krooni laenu 2% odavamalt. Samas oli Ühispanga praegune laen pool protsenti odavam, kui varakevadine 782 miljoni kroonine laen.

Margus Schults väitis, et Ühispank ei laenanud välisraha kallimalt kui Läti ja Leedu valitsused. Tema sõnul sai Eesti Energia odavalt laenu ainult seetõttu, et energiasektor pole nii riskantne ja laen oli kokku lepitud juba enne kriisi Venemaal.

Hansapanga intressitoodete spetsialist Maivi Hanson leidis, et Ühispanga laen on kallis. Tema sõnul on võimalik ka odavamalt laenu saada.

Margus Schultsi sõnul ei karda Ühispank Hansapangale oma turuosa kaotada. «Meil pole mõtet suurendada turuosa, kui see kasumiks ei muutu,» rääkis Schults. «Turuosa peab käima käsikäes efektiivsusega.»

Niinimetatud EMTN võlakirjaprogrammi alustas Ühispank kaks aastat tagasi.