• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 628,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 628,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 20.05.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Usk edusse ja reaalsustaju

Äripäeva aprillikuu uus majandusprognoos on järjekordne ilming meie ettevõtlusringkondades taastuvast majanduslikust optimist.
Iseenesest on hea, et mitmed mõjukad analüütikud ning meediakanalid on võtnud tulevikuarengute suhtes positiivse hoiaku. On ju isetäituva ennustuse efekt majanduspraktikas tihtilugu tõestust leidnud. Ka üksikindiviidid ei suuda reeglina oma elu ümber korraldada ilma usuta oma võimetesse ja paremasse tulevikku.
Optimisti ja realistina juhiksin tähelepanu statistikaameti avaldatud tänavuse esimese kvartali mõnedele majandusnäitajatele. Võrreldes möödunud aasta esimese kvartali tulemustega moodustas tänavu esimeses kvartalis meie eksport 86,1% ja import 78,7% toonasest kogumahust. Eraldi võib lisada, et tööstusettevõtted müüsid tänavu aasta esimese kolme kuuga üle 11% vähem toodangut kui 1998. aasta samal ajavahemikul.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Need arvud omakorda kajastuvad ka kommertspankade langenud rahakäibes ning tarbimisaktiivsuse üldises vähenemises. Aasta teises pooles peavad need numbrid oluliselt paranema, et meie oodatud majandustõus ka reaalsuseks saaks.
Loodetav majandustõus saab tugineda ikkagi õigele ja järjepidevale majanduspoliitikale. Usun, et võtmeküsimuseks on siin ekspordi ja välisinvesteeringute osakaalu suurendamine ning üldise ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse ja stabiilsuse parandamine. Seega meile juba edu toonud majanduspoliitika sihikindel järgimine ka tingimustes, kus suureneb poliitilise opositsiooni populistlik surve riigieelarve veelgi sügavamasse defitsiiti viimiseks.
Ekspordi tähtsusest Eestile tervikuna räägitakse ja kirjutatakse palju ning ilmselt on kõik majandusega seotud ringkonnad aru saanud, et ekspordimahu kasv on Eesti väiksuse juures ainus viis majanduskasvu kiirendamiseks. Uute ja olemasolevate eksporditurgude teadvustamisel tuleb nii ettevõtlusorganisatsioonidel kui vastavatel riiklikel ametkondadel teha veel tõsist tööd. Muuhulgas kindlasti ka senisest paremat koostööd.
Seoses eelmise valitsuse tekitatud eelarvedefitsiidiga on saanud tõsise pleki Eesti majanduspoliitiline maine. Loodetavasti suudab Mart Laari teine valitsus teha samavõrd edukat PR-tööd kui tema esimene valitsuskabinet, kes lõi Eestile rahvusvaheliselt teadvustatud eduka reformiriigi imago. Nii valitsus, keskpank kui ettevõtteid koondavad organisatsioonid võiksid eelseisvaid valulisi reforme toestada läbimõeldud ja omavahel koordineeritud kommunikatsiooniga Eestist väljapoole.
Oluline on, et kõik positiivsed muudatused meie seadusandluses ja ettevõtluskliimas tervikuna jõuaksid ka oma sihtgruppideni välismaal. Kui välismaised analüüsikeskused, reitinguagentuurid, potentsiaalsed investorid ning meedias domineerivad arvamusliidrid saavad meilt piisavalt adekvaatset alginfot ja operatiivseid kommentaare, võidab sellest meie investeerimiskliima tervikuna.
Koostöö avaliku ning erasektori vahel on hädatarvilik selleks, et meie ärikeskkonda ka edaspidi stabiilseks ja atraktiivseks saaks nimetada. Nii valitsus kui ka ettevõtlusorganisatsioonid on korduvalt väljendanud soovi ja valmisolekut omavahelise koostöö parandamiseks ning tihendamiseks. Me peame suutma oma protsesse muuta veelgi läbipaistvamateks ning igasugused kiired pöörded ühes või teises suunas peaksid jääma minevikku.
Kuna iga valitsuse kõige produktiivsem tööperiood on tema esimesed kolm-neli ametisoleku kuud, siis on praegu Eestis unikaalne olukord. Just nüüd on ettevõtjate kontaktide teel valitsusega võimalik teostada põhimõttelisi reforme ja uuendusi. Ka ettevõtjad peaksid maksimaalselt ära kasutama 100 päeva, mis antakse adra rahulikuks seadmiseks.
Autor: Mart Relve

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele