19 mai 1999

Usk edusse ja reaalsustaju

Äripäeva aprillikuu uus majandusprognoos on järjekordne ilming meie ettevõtlusringkondades taastuvast majanduslikust optimist.

Iseenesest on hea, et mitmed mõjukad analüütikud ning meediakanalid on võtnud tulevikuarengute suhtes positiivse hoiaku. On ju isetäituva ennustuse efekt majanduspraktikas tihtilugu tõestust leidnud. Ka üksikindiviidid ei suuda reeglina oma elu ümber korraldada ilma usuta oma võimetesse ja paremasse tulevikku.

Optimisti ja realistina juhiksin tähelepanu statistikaameti avaldatud tänavuse esimese kvartali mõnedele majandusnäitajatele. Võrreldes möödunud aasta esimese kvartali tulemustega moodustas tänavu esimeses kvartalis meie eksport 86,1% ja import 78,7% toonasest kogumahust. Eraldi võib lisada, et tööstusettevõtted müüsid tänavu aasta esimese kolme kuuga üle 11% vähem toodangut kui 1998. aasta samal ajavahemikul.

Need arvud omakorda kajastuvad ka kommertspankade langenud rahakäibes ning tarbimisaktiivsuse üldises vähenemises. Aasta teises pooles peavad need numbrid oluliselt paranema, et meie oodatud majandustõus ka reaalsuseks saaks.

Loodetav majandustõus saab tugineda ikkagi õigele ja järjepidevale majanduspoliitikale. Usun, et võtmeküsimuseks on siin ekspordi ja välisinvesteeringute osakaalu suurendamine ning üldise ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse ja stabiilsuse parandamine. Seega meile juba edu toonud majanduspoliitika sihikindel järgimine ka tingimustes, kus suureneb poliitilise opositsiooni populistlik surve riigieelarve veelgi sügavamasse defitsiiti viimiseks.

Ekspordi tähtsusest Eestile tervikuna räägitakse ja kirjutatakse palju ning ilmselt on kõik majandusega seotud ringkonnad aru saanud, et ekspordimahu kasv on Eesti väiksuse juures ainus viis majanduskasvu kiirendamiseks. Uute ja olemasolevate eksporditurgude teadvustamisel tuleb nii ettevõtlusorganisatsioonidel kui vastavatel riiklikel ametkondadel teha veel tõsist tööd. Muuhulgas kindlasti ka senisest paremat koostööd.

Seoses eelmise valitsuse tekitatud eelarvedefitsiidiga on saanud tõsise pleki Eesti majanduspoliitiline maine. Loodetavasti suudab Mart Laari teine valitsus teha samavõrd edukat PR-tööd kui tema esimene valitsuskabinet, kes lõi Eestile rahvusvaheliselt teadvustatud eduka reformiriigi imago. Nii valitsus, keskpank kui ettevõtteid koondavad organisatsioonid võiksid eelseisvaid valulisi reforme toestada läbimõeldud ja omavahel koordineeritud kommunikatsiooniga Eestist väljapoole.

Oluline on, et kõik positiivsed muudatused meie seadusandluses ja ettevõtluskliimas tervikuna jõuaksid ka oma sihtgruppideni välismaal. Kui välismaised analüüsikeskused, reitinguagentuurid, potentsiaalsed investorid ning meedias domineerivad arvamusliidrid saavad meilt piisavalt adekvaatset alginfot ja operatiivseid kommentaare, võidab sellest meie investeerimiskliima tervikuna.

Koostöö avaliku ning erasektori vahel on hädatarvilik selleks, et meie ärikeskkonda ka edaspidi stabiilseks ja atraktiivseks saaks nimetada. Nii valitsus kui ka ettevõtlusorganisatsioonid on korduvalt väljendanud soovi ja valmisolekut omavahelise koostöö parandamiseks ning tihendamiseks. Me peame suutma oma protsesse muuta veelgi läbipaistvamateks ning igasugused kiired pöörded ühes või teises suunas peaksid jääma minevikku.

Kuna iga valitsuse kõige produktiivsem tööperiood on tema esimesed kolm-neli ametisoleku kuud, siis on praegu Eestis unikaalne olukord. Just nüüd on ettevõtjate kontaktide teel valitsusega võimalik teostada põhimõttelisi reforme ja uuendusi. Ka ettevõtjad peaksid maksimaalselt ära kasutama 100 päeva, mis antakse adra rahulikuks seadmiseks.

Autor: Mart Relve

Hetkel kuum