Esialgsetel andmetel on Rääsk võlgu jäänud neljale ehitajale, kusjuures üks neist on võla tõttu hiljuti pankrotistunud.
Kõik lepingud on ehitajate sõnul sõlmitud Rääskile kasulikult nii ehituse tähtaegadest kinnipidamise kui ehituse kvaliteedi osas.
AS Kembari, kellele Rääsk jäi võlgu 2 miljonit krooni karkassi ehitamise eest, läks aprillis selle tõttu pankrotti. Kembari sai Rääskilt kätte 5 miljonit krooni.
Kembari juhataja Eero Hammeri sõnul oli Rääsk tema vana tuttav ja ta usaldas teda ilmselt liiga palju. «Meiega talitas Rääsk nii, et ei kirjutanud tööde vastuvõtmise aktile alla ja hakkas nurisema. Nüüd väidab, nagu oleks isegi vundament ehitamata,» märkis Hammer.
Hammeri sõnul peaksid kannatanud kogunema ja esitama oma nõuded otse Rääski vastu, sest hotelli haldusfirma AS Karikum olevat varatu.
Hotellile möödunud sügisel katuse paigaldanud OÜ S-Katto juhataja Tiit Vimberg rääkis, et Rääsk on tema firmale võlgu poole rahast, 177 000 krooni, ja on öelnud, et pole mõtetki seda raha loota.
«Esimese poole rahast maksis ta naksti ära,» jätkas Vimberg. Kui töö sai valmis, siis hakkas Rääsk pretensioone esitama ja keeldus teise poole raha maksmisest, lisas ta. Katuse paigaldamise kvaliteet olevat nigel, Rääsk nõudis tasuta lisatöid jne, kirjeldas Vimberg.
Kui Vimberg pöördus võla sissenõudmiseks OÜ Julianuse Inkasso poole, keeldus viimane abist. Julianuse sekretär ütles eile, et firma ei kommenteeri, miks keelduti Rääskilt raha sisse nõudmast.
Rääsk on jäänud 250 000 krooni võlgu ASile Kase Ehitus karkassi paigaldamise eest. Firma omanik Kaljo Kase sõnas, et pärast tööde lõpetamist hakkas Rääsk norima ja nõudis pisivigadele osundades tasuta sisemise vatisoojustuse paigaldamist, mida Kase Ehitus ka tegi. Kase ütles, et ei tahagi midagi ette võtta võla kättesaamiseks, sest Rääsk on teda ähvardanud.
Mõnel firmal on õnnestunud oma raha siiski kätte saada, nagu aknaid paigaldanud LL Metal, küll pärast tasuta lisatööde tegemist.
AS Asarex jäi ilma 80 000 kroonist ja on kaotanud lootuse seda kätte saada. Asarex ei pidanud kinni tähtaegadest, sest teised alltöövõtjad ei läinud õigel ajal eest ära.
Toonart Rääsk kinnitas eile, et kõik lepingud on korrektsed ning lihtsad, ilma kavalusteta. Probleemid on Rääski sõnul selles, et ehitajad ei pidanud ise kinni lepingutingimustest. Üheks tõestuseks on kasvõi see, et keegi ei ole saamata jäänud raha pärast kohtusse pöördunud, lisas ta.
Erinevalt eilses Äripäevas väidetust toimus maksuameti revisjon Rääskile kuuluvates firmades 1997. aastal. Firma dokumendid ei põlenud ja maksuamet ei leidnud Rääski sõnul neis vigu.