Uus valitsus rõhub majandusele

Veel teatas ?kele, et teeb parlamendile ettepaneku Venemaal ja Euroopas teravalt kritiseeritud keeleseaduse muutmiseks, et see ei saaks takistuseks Läti taotlustele Euroopa Liidu ja teiste lääne struktuuridega ühinemiseks.

Valitsuse majandusprogramm välistab lati devalveerimise ning lubab aasta inflatsiooniks maksimaalselt 2--4 protsenti. Riigieelarve defitsiit ei tohi lähiaastatel kasvada rohkem kui ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust, samas kui jooksevkonto defitsiiti soovitakse aastaks 2002 alandada 5 protsendile SKTst. Uus valitsus tahab lõpule viia riigifirmade erastamise.

Need abinõud peavad looma eeldused tulevast aastast alates vähemalt 7% majanduskasvuks.

1998. aasta alguses oli Läti Ida-Euroopa üks kõige jõudsama majanduskasvuga riike, kuid Vene kriisi tagajärjed tõid aasta viimases kvartalis 1,9% majanduslanguse. Selle aasta esimeses kvartalis jätkunud 2,3% langus sundis valitsust aasta kasvuprognoosi kärpima kahele protsendile.

Jooksevkonto defitsiit kasvas esimeses kvartalis 8,7 protsendile SKTst.

Läti uue valitsuse rahandusminister Edmuns Krastin? ütles eile, et peab alustama 1999. aasta eelarvekulude kärpimisest umbes 80 miljoni lati ehk 2,03 miljardi Eesti krooni võrra.

«Meil pole valikut. Tasakaalustamata eelarvega saab töötada aasta, heal juhul kaks. Siis järgneb devalveerimine, mida ametisse asuv valitsus ei kavatse lubada,» ütles Krastin?.

Juuni lõpuks oli Läti keskvalitsuse eelarvedefitsiit mai 740 miljonilt kroonilt kasvanud 1,2 miljardile kroonile.

Andris ?kele, kes oli Läti peaministriks ka 1995. ja 1997. aastal, hakkab juhtima kolme partei koalitsioonivalitsust, kuhu peale ?kele Rahvaerakonna kuuluvad veel Läti Tee ja Isamaale ja Vabadusele.

Kokku on koalitsioonil 100kohalises parlamendis 62 kohta.

Viisteist ministrikohta jagunevad parteide vahel võrdselt, kusjuures peaministri ja rahandusministri portfell läheb Rahvaparteile.

Uue valitsuse välisministri kandidaat on Indulis Berzins Läti Teest ja majandusminister Vladimirs Makarovs parteist Isamaale ja Vabadusele.

Läti majandusele on ?kele eelmised valitsusperioodid osutunud suhteliselt edukaks. Vastuolusid on tekitanud peaministri autoritaarne juhtimisstiil ning erahuvid ettevõtluses -- ?kelele kuulus Läti suurim toiduainetekontsern Ave Lat.

Ajaleht Biznes&Baltija kirjutab, et suurde poliitikasse naasmiseks tuli ?kelel suurest ärist loobuda ning et AveLati juhtimine läheb üle «võõrastesse kätesse».

Autor: REUTERS

Hetkel kuum