2000. aasta probleemi puhul on üks asi vankumatult teada -- ta tuleb kindlasti. Edasine aga jääb üsna segaseks ja paljud arvutikasutajad ei lase ennast sellest eriti häirida. On viimane aeg, et 2000. aasta probleemiga tegeleda.
Aasta 2000 põhiprobleem peitub küll tarkvaras, aga lähemal uurimisel avastame, et ka raudvara hakkab põhjustama tõsiseid vigu. Enne 1997. aastat valmistatud arvutid on tõenäoliselt 2000. aastaga mitteühilduvad. Lahenduseks on siin kas igale arvutile spetsiifilise tarkvarajupikese hankimine valmistajalt või uue arvuti soetamine. Viimane lahendus oleks lihtsam ja kindlam, sest sellest ajast pärit arvutid on juba nagunii moraalselt vananenud ja vajavad väljavahetamist.
Halvem on lugu tarkvaraga. Standardsete operatsioonisüsteemide ja muu sarnase puhul on võimalik hankida kas tasuta või minimaalse tasu eest veaparandusprogrammid. Kui aga tegu on näiteks teie enda loodud keerulise Exceli finantsarvestuse failiga, mida siis teha? Tõenäoliselt ei pööranud te faili luues mingit tähelepanu sellele, kuidas see käsitleb aastatuhande vahetust. Selliseid faile on firmade arvutivõrgus sadu, kui mitte tuhandeid.
Võib karta, et ettevõtte rahavooge prognoosides või tööaja arvestust pidades, lõpeb jaanuar 2000 nii töötajate kui ka klientide suure pahameele ja rahaliste kaotustega. Siin jääb ühe inimese leidlikkusest ja töövõimest väheks. Appi tuleb võtta spetsiaaltarkvara, mis suudaks leida vead nii raud- kui tarkvaralistes lahendustes ning näidata teile kätte süsteemi nõrgad kohad.
Ideaalis koosneb tegevuskava neljast punktist: 1) inventuur, mis näitab, millised IT komponendid on teil kasutusel; 2) hindamine, millised neist võivad põhjustada 2000. a vigu; 3) vigaste osade parandamine; 4) testimine.
Aasta 2000 auditiga tehakse kõigi arvutite ja serverite BIOS ehk baastarkvara ülevaatus ja vajadusel uuendamine, operatsioonisüsteemide (Windows 95, Windows NT, Novell jms) ja levinuma standardtarkvara (Microsoft Office jms) test ning paranduste sisseviimine. Samuti antakse ülevaade arvutipargi seisukorrast ja selle käitumisest aastal 2000.
Üks võimalus on näiteks koostöös Compaqiga pakutav teenus Year 2000 Healthcheck Carepaq. Firma arvutisüsteemi installeeritakse tarkvara, mis käib automaatselt läbi kõik võrgus leitavad seadmed, korjates infot seadmete komponentide ning tarkvara kohta. Kogutud andmed saadetakse Compaqi andmetöötluskeskusesse Iirimaal, kus neid võrreldakse tuhandete maailmas kasutuses olevate seadmete ja komponentide aasta 2000 valmiduse informatsiooniga. Kasutajale genereeritakse kirjalik raport ja soovituslik tegevuskava. Arvutiinsener võib üksikasjalikult nende raportite sisu põhjal anda ülevaate süsteemis tehtavate muudatuste vajaduse ja maksumuse kohta. Soovi korral võib kogu järgneva teenuse osta infotehnoloogiafirmalt või piirduda kõige keerulisemate osade lahendamise tellimisega.
Pärast 2000. aasta probleemi analüüsimist on firmal väga täpne ülevaade oma arvutipargist ja tarkvarast. See info on hea alus arvutipargi laienduste ja muutuste planeerimisel ka tulevikus, kui aasta 2000 viga on ületatud. Eraldi selliseid andmeid hankides kulutaksite te suure summa. Ettevõttele on aga sellised andmed elulise tähtsusega.
Autor: Kairo Alloja