Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Telekom moonutab börsi
Äraootavalt passiivse kauplemise käigus registreeriti eile Tallinna väärtpaberibörsil täpselt 100 tehingut kogumahus 8,45 miljonit krooni. Põhinimekirjas noteeritud aktsiate hulgas võis eile arvuti ekraanilt leida vaid rohelist ehk tõusu märkivat värvi.
ÄP indeks kerkis päevaga 0,79%, 333,40 punktile. Börsi kauaaegne energiaallikas Hansapanga aktsia oli taas börsil enim kaubeldud. Üle 3 miljoni kroonise käibega aktsia tõusis päevaga krooni võrra 86,25 kroonile.
Kui teha väike ekskursioon veidi enam kui poole aasta tagusesse aega ja võrrelda selle aasta veebruaris Eesti Telekomi börsile tuleku aega praeguse perioodiga, siis näeme, et aktsiaturu koondindeks on selle ajaga jõudnud läbi teha 5protsendise tõusu.
Umbes poolt Tallinna börsi kogukapitalisatsioonist hõlmav ja seetõttu aktsiaturu suunda eriti määrav Telekomi aktsia on sellel perioodil läbinud mõõduka 19protsendise languse 115-lt 96,25 kroonile.
Spekuleerides, et kui Eesti Telekom poleks tulnud aktsiaturule või ta turuhind oleks liikunud stabiilselt, näeksime teoreetiliselt Eesti aktsiabörsi koondindeksit praeguse 5%se tõusu asemel umbes 30%ga plussis. Seda aitavad faktiliselt tõestada Norma aktsia 313%ne, Optiva Panga aktsia 65%ne, Hansapanga aktsia 31%ne ja Saku 25%ne tõus vaadeldud perioodi jooksul.
Seega võib julgelt öelda, et investorid on vähemalt viimase poole aasta jooksul muutunud optimistlikumaks Eesti majanduse edasise käekäigu suhtes vaatamata sellele, et börsiindeksid seda otseselt ei kajasta. See sama kajastamatus võib aga psühholoogiliselt pärssida nende investorite aktiivsust, kes juhinduvad börsiindeksitest ja seetõttu jäävad tegelikest tõusudest ilma.
Indeksite muutusi sellele vaatamata täiesti tähelepanuta jätta ei tasu, aga laialdasema turutrendi jälgimiseks nendest ainuüksi ka ei piisa.