Läti ja Leedu vajavad ekspordimahu kasvu

Balti riikide eksport on eelmisel aastal puhkenud Vene kriisi tõttu järsult vähenenud. Läti selle aasta majanduskasvuks on varasema 4% asemel nüüd pakutud 2% ja Leedus 1,6--1,3%. Leedus peavad seda paljud, sealhulgas ka Leedu Pank, vähetõenäoliseks, mistõttu nad sooviksid näha suuremat eelarvekärbet, kui valitsusel plaanis.

Mõlema riigi valitsused on seni kindlalt kummutanud devalveerimiskuuldused ja lubanud igati monetaarstabiilsust hoida. Kuid analüütikud arvavad, et mõlemal juhul võib Lääne-Euroopa suunalise ekspordi suurendamise soov kaasa tuua valuuta devalveerimise, ütleb FT. Esimeses kvartalis mõõdeti Läti majanduslanguseks 2,3%.

Läti uus Andris ?kele paremtsentristlik koalitsioonivalitsus on avalikult teatanud, et lati devalveerimist kavas ei ole. Kuid osa analüütikuid viitab sellele, et ?kelele kuuluv suur toiduainegrupp Ave Lat Grupa on Vene rubla devalveerimise mõjul suurt kahju kandnud, mistõttu tal võib tekkida kiusatus lati devalveerimisega suurendada oma firma tulusid ja ergutada ühtlasi riigi eksporti.

Läti rahandusminister Edmunds Krastin? pareerib selle spekulatsiooni väitega, et valitsusel ei ole õigust valuutat devalveerida. Sellise otsuse saab teha keskpank, kes on aga valitsusest sõltumatu ja kindlalt devalveerimise vastu.

Läti latt on seotud USA dollarist ja eurost koosneva korviga, mille suhtes on tema kursi kõikumisulatus lubatud üks protsent. Juuli lõpust peale on latt olnud spekulatsioonilise surve all ja keskpangal on tulnud korduvalt sekkuda, et latti lubatud koridoris hoida. Läti Panga asepresident Ilmars Rimsevics väitis, et sekkumised on olnud rutiinsed, sest lati välisvaluutareserv ületab tunduvalt käibel olevat rahamassi ja nõudehoiuseid.

Hansabank Marketsi maakler Girts Ozolsi kinnituse kohaselt ei ole tegemist spekulatiivse survega latile ning et välismaalt ei ole võetud lati suhtes spekulatiivseid positsioone.

Leedus on Venemaa kriisi mõju süvendanud tugev dollar, millega Leedu litt on seotud. See pole lasknud suurendada eksporti Venemaale ja ühtlasi raskendanud uute turgude leidmist Lääne-Euroopast.

Kuid kohalikud analüütikud rõhutavad, et Leedu mõjukate tööstusgrupeeringute devalveerimisnõue on juunis võimule tulnud valitsuse ajal nõrgenenud. Leedu keskpank on samuti teinud korduvaid avaldusi Leedu liti kursi hoidmise toetuseks. Et vältida spekulatsioone, on keskpank lubanud kuus kuud ette teatada, kui ta tuleval aastal liti dollarist lahti seob ning dollarist ja eurost koosneva korviga ühendab.

Devalveerimiskuuldustel ei lase aga vaibuda suur eelarvepuudujääk. Valitsus on lubanud 1999. a eelarves kulusid kärpida algse 600 miljoni liti asemel 450 miljoni liti võrra ja vajaduse korral edaspidi kokkuhoidu jätkata.

«Ilma eelarvet tasakaalustamata ei suuda me devalveerimissurvele kaua vastu seista,» arvas Vilniuse ülikooli majandusteadlane Margarite Starkeviciute. «Meie majandust vaevavaid struktuuriprobleeme devalveerimine lahendada ei suuda.»

Autor: ÄP