• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik otsib ehitajat koos rahastamisega

    Riigihankeameti peadirektori asetäitja Tom Annikve ütles eile, et eelistatud on need ehitusfirmad, kellel on võimalik ehitust ise finantseerida. Praegu on see vajalik, sest riigiettevõtetel pole palju raha, tõdes ta.
    Esimene sellelaadne konkurss lõppes üle-eelmisel nädalal, konkursi võitnud AS EMV finantseerib 25--30 miljonit krooni maksva Tallinna lennujaama parkla ehitust. Ehitusfirma sai krundile 36aastase hoonestusõiguse, selle eest tasub EMV lennujaamale üle viiendiku parkla käibest.
    Annikve sõnul ei tähenda sellelaadne pioneerprojekt, et kõigi riigi tellitavate objektide ehitustööde eest peab tasuma ehitusfirma. «Samas mina toetan selliseid lepinguid,» kinnitas Annikve.
    Lennujaama parkla ehituskonkursi võitnud ASi EMV juhatuse esimees Jaanus Otsa ütles, et praegune riigieelarveline olukord sunnib riiki leidma ise ehituste finantseerimise asemele muid variante. «Maailmas on BOT (building operating transferring) levinud, lennujaama parkla puhul pole tegu küll klassikalise BOTiga,» rääkis Otsa. «Ma ei usu, et BOT turgu reguleeriks, pigem reguleerivad turgu ettevõtete kulude ja investeeringute planeerimine ning riskide hindamine,» ütles Otsa. Tema sõnul väikesed ehitusfirmad ehituse finantseerimisnõudega ei kaota, sest seetõttu on ka projekt märksa riskantsem.
    ASi Harju Ehitus tegevjuht Aare Neudorf ütles, et kahtlemata annab finantseerimise tingimus eelise välisfirmadele. «Näiteks Skanska ehitabki Lätis põhiliselt oma raha eest ning tänu sellele on ta sealsel turul paigas,» sõnas Neudorf. Võimalik, et tulevikus võib riigi eelistus hakata turgu reguleerima, pannes paika, et kõik ehitusfirmad finantside puuduse tõttu igal pool ehitada ei saa, leidis Neudorf.
    Ta lisas, et Harju Ehitus võib kaasa rääkida selliste objektide ehitusel, mille finantseerimiseks ei ole vaja üle 10 miljoni krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Andris püssi põõsasse ei viska – siit leiad tema uued investeeringud
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Koolitaja: et oma ärist aru saada, tuleb protsessid üle vaadata
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Ukraina: mereblokaad ohustab globaalset toidujulgeolekut
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.