Riik otsib ehitajat koos rahastamisega

Riigihankeameti peadirektori asetäitja Tom Annikve ütles eile, et eelistatud on need ehitusfirmad, kellel on võimalik ehitust ise finantseerida. Praegu on see vajalik, sest riigiettevõtetel pole palju raha, tõdes ta.

Esimene sellelaadne konkurss lõppes üle-eelmisel nädalal, konkursi võitnud AS EMV finantseerib 25--30 miljonit krooni maksva Tallinna lennujaama parkla ehitust. Ehitusfirma sai krundile 36aastase hoonestusõiguse, selle eest tasub EMV lennujaamale üle viiendiku parkla käibest.

Annikve sõnul ei tähenda sellelaadne pioneerprojekt, et kõigi riigi tellitavate objektide ehitustööde eest peab tasuma ehitusfirma. «Samas mina toetan selliseid lepinguid,» kinnitas Annikve.

Lennujaama parkla ehituskonkursi võitnud ASi EMV juhatuse esimees Jaanus Otsa ütles, et praegune riigieelarveline olukord sunnib riiki leidma ise ehituste finantseerimise asemele muid variante. «Maailmas on BOT (building operating transferring) levinud, lennujaama parkla puhul pole tegu küll klassikalise BOTiga,» rääkis Otsa. «Ma ei usu, et BOT turgu reguleeriks, pigem reguleerivad turgu ettevõtete kulude ja investeeringute planeerimine ning riskide hindamine,» ütles Otsa. Tema sõnul väikesed ehitusfirmad ehituse finantseerimisnõudega ei kaota, sest seetõttu on ka projekt märksa riskantsem.

ASi Harju Ehitus tegevjuht Aare Neudorf ütles, et kahtlemata annab finantseerimise tingimus eelise välisfirmadele. «Näiteks Skanska ehitabki Lätis põhiliselt oma raha eest ning tänu sellele on ta sealsel turul paigas,» sõnas Neudorf. Võimalik, et tulevikus võib riigi eelistus hakata turgu reguleerima, pannes paika, et kõik ehitusfirmad finantside puuduse tõttu igal pool ehitada ei saa, leidis Neudorf.

Ta lisas, et Harju Ehitus võib kaasa rääkida selliste objektide ehitusel, mille finantseerimiseks ei ole vaja üle 10 miljoni krooni.