ÄP fototoimetus • 7 september 1999

Ilma Nokiata oleks Soome majandus raskustes

Nokia üksi suurendab Soome SKTd tänavu 1,7%, ent kui lisada sellele ka Nokia alltöövõtjad, siis on Nokia osakaal kokku 2%, teatas majanduse uurimiskeskuse (ETLA) majandusprognoosiosakonna juhataja Markku Kotilainen. Eelmisel aastal aitas Nokia suurendada Soome SKTd 1,6% võrra ning kahel eelnenud aastal ühe protsendi jagu ja enne seda alla ühe protsendi.

ETLA arvestused näitavad, et kui Nokia ei oleks aastast 1994 üldse kasvanud, oleks sisemajanduse kogutoodang 50 miljardi marga ehk 131,5 miljardi Eesti krooni võrra väiksem. Tänavu suurendavad Nokia ja selle alltöövõtjad Soome SKTd 31,6 miljardi krooni võrra.

Neis prognoosides on jäänud tähelepanuta Nokia mõju SKT-le näiteks tööhõive kaudu ning pole arvestatud Nokia nullkasvu korvavat toodangut.

Nn Okuni seaduse kohaselt kahaneb töötus poole võrra sellest protsendimäärast, mille võrra SKT ületab 2,5--3 protsenti. See tähendab, et näiteks viieprotsendiline majanduskasv kärbiks töötust umbes 1--1,25%. Aastast 1994 ongi Soome töötus vähenenud umbes selle seaduse kohaselt.

Kui nüüd SKTst maha arvata ETLA pakutud Nokia mõju, siis näitaks Okuni seadus väga ränka töötuse kasvu. Ilma Nokiata oleks Soomes sel aastal töötuid 400 000 ehk enam kui 15% tööjõust, samal ajal kui tegelik töötupuudus on 10%.

Paljude uurijate hinnangud Nokia mõjust siiski nii sünget pilti ei anna. Nii Markku Kotilainen kui ka riigi majanduskeskuse (VATT) projektijuht Antti Romppanen usuvad, et Soome oleks majanduskriisist välja tulnud ka ilma Nokiata, ehkki nad möönavad, et kriisist väljatulek oleks olnud palju raskem ja praegune majandusseis oleks märksa kehvem. Aeglasemalt oleks kasvanud eksport, nõrgem oleks maksebilanss ja väiksemad oleksid maksutulud, suuremad oleksid töötus ja riigivõlg.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), kes kiidab Soomet 1990. algusaastate raskest kriisist eduka väljatuleku ja jõulise majanduskasvu eest, arvab, et pikaajalise arengu seisukohalt tuleks valitsusel asuda kiiresti reformima töötuturgu, alandama makse ning vähendama sõltuvust Nokiast.

OECD toonitab, et viimase aja reformidele vaatamata pole Soome majandus piisavalt paindlik ja majanduse arengut kammitsevad kõrged maksud. Tööturureeglid on selgelt liiga jäigad ning mõnes sektoris, nagu näiteks telekommunikatsioon, mille lipulaev on Nokia, võib hästi koolitatud tööjõu vähesus liiga järsult kergitada palku, mis ähvardab viia Soomet lähiaastail inflatsioonispiraali.

Olles rahaliidu liige, ei saa Soome oma valuuta kurssi alandada ning liiga kõrged palgad kahandaksid riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet ja võivad taas hakata kasvatama niigi suurt tööpuudust, leiab OECD.

Autor: ÄP

Hetkel kuum