Ilma Nokiata oleks Soome majandus raskustes

Nn Okuni seaduse kohaselt kahaneb töötus poole võrra sellest protsendimäärast, mille võrra SKT ületab 2,5--3 protsenti. See tähendab, et näiteks viieprotsendiline majanduskasv kärbiks töötust umbes 1--1,25%. Aastast 1994 ongi Soome töötus vähenenud umbes selle seaduse kohaselt.

Kui nüüd SKTst maha arvata ETLA pakutud Nokia mõju, siis näitaks Okuni seadus väga ränka töötuse kasvu. Ilma Nokiata oleks Soomes sel aastal töötuid 400 000 ehk enam kui 15% tööjõust, samal ajal kui tegelik töötupuudus on 10%.

Paljude uurijate hinnangud Nokia mõjust siiski nii sünget pilti ei anna. Nii Markku Kotilainen kui ka riigi majanduskeskuse (VATT) projektijuht Antti Romppanen usuvad, et Soome oleks majanduskriisist välja tulnud ka ilma Nokiata, ehkki nad möönavad, et kriisist väljatulek oleks olnud palju raskem ja praegune majandusseis oleks märksa kehvem. Aeglasemalt oleks kasvanud eksport, nõrgem oleks maksebilanss ja väiksemad oleksid maksutulud, suuremad oleksid töötus ja riigivõlg.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), kes kiidab Soomet 1990. algusaastate raskest kriisist eduka väljatuleku ja jõulise majanduskasvu eest, arvab, et pikaajalise arengu seisukohalt tuleks valitsusel asuda kiiresti reformima töötuturgu, alandama makse ning vähendama sõltuvust Nokiast.

OECD toonitab, et viimase aja reformidele vaatamata pole Soome majandus piisavalt paindlik ja majanduse arengut kammitsevad kõrged maksud. Tööturureeglid on selgelt liiga jäigad ning mõnes sektoris, nagu näiteks telekommunikatsioon, mille lipulaev on Nokia, võib hästi koolitatud tööjõu vähesus liiga järsult kergitada palku, mis ähvardab viia Soomet lähiaastail inflatsioonispiraali.

Olles rahaliidu liige, ei saa Soome oma valuuta kurssi alandada ning liiga kõrged palgad kahandaksid riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet ja võivad taas hakata kasvatama niigi suurt tööpuudust, leiab OECD.

Autor: ÄP