12. september 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Euro kasutuselevõtu lühiajalugu

EMU ja euro käikulaskmine ei tekkinud loomulikult tühjale kohale ning sisuliselt peegeldab euro kasutuselevõtt üle 40 aasta kestnud integratsiooniprotsessi Euroopa majandusruumis, mille jooksul sihikindlalt ja pidevalt tugevdati majanduslikke, monetaarseid ning ka poliitilisi sidemeid Euroopa arenenud riikide vahel. Kui mais 1998 otsustati lõplikult 15 Euroopa Liidu liikmesriigist 11 rahaliitu pääsejat, siis oli see vaid väga pikaajalise protsessi üks vaheetappe.

Kui vaadata ajalukku, siis Euroopa ühise rahapoliitika loomisele pandi tegelikult alus juba Rooma lepinguga aastast 1957, kui tõdeti, et valuutakursside koordineeritud poliitika kujundamine on kõigi lepingus osalevate maade ühismure. Rahaliidu loomise plaane hakati hauduma viis aastat hiljem, kui Euroopa Ühenduse Komisjon visandas rahaliidu loomise esialgse kava. Nn Werneri raportis aastast 1970, mille kiitsid heaks Euroopa Ühenduse riigipead ja valitsusjuhid 1971. a märtsis, kavandati rahaliidu konkreetne käivitamine kümne aasta jooksul, ent see plaan luhtus Bretton Woodsi fikseeritud valuutakursisüsteemi kokkuvarisemise tõttu 1970ndate algupoolel.

Rahaliidu loomise idee sai uue tuule tiibadesse 1979, kui loodi Euroopa Rahasüsteem (European Monetary System, ERM) koos rahasüsteemi stabiilsust tagava valuutakursimehhanismiga (Exchange Rate Mechanism, ERM). ERM toimis korralikult ja saavutati ka valuutakursside stabiilsus, mis julgustas ühisraha kasutuselevõtu plaane konkretiseerima, pidades silmas üha kiiremat Euroopa turgude integreerumist. EMU loomise taaskinnitas Euroopa Nõukogu 1988. a juunis ja 1989. a juunis koostatud EK esimehe Jacques Delors'i raport määras kindlaks EMU loomise ja euro kasutuselevõtmise kolm etappi. Lõpliku heakskiidu andis rahaliidule üldtuntud Maastrichti leping 1991. a detsembris.

I etapp (1990--1993), mil valmistati ette rahaliidu loomine, mille põhieesmärgiks oli tühistada säilinud piirangud kapitali vabale liikumisele Euroopa Liidu maades;

II etapp (1994-1998), mil loodi rahaliiduks vajalikud institutsioonid, mille põhilüliks sai Euroopa Rahainstituut (European Monetary Institute, EMI) kui Euroopa Keskpanga (European Central Bank, ECB) eelkäija, ning kujundati ühtne raha- ja fiskaalpoliitika;

III etapp algas 1999 ja sel etapil asendatakse rahvusvaluutad euroga ja anti ühise rahapoliitika kujundamine üle 1998. a mais loodud Euroopa Keskpangale, rahvuslikud valuutad kõrvaldatakse käibelt ja asendatakse täielikult euroga 2002. a juuliks.

Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999, nagu III etapp ette nägi, vahepealsetest kõhklustest hoolimata. EMU ja euro tulevikuväljavaadetele oli üpris palju küsimärke ja vastavad diskussioonid käisid erialakirjanduses juba ammu enne euro tegelikku kasutuselevõttu. Nüüd, mil on juba enam kui pooleaastane kogemus, on kerkinud uued probleemid. Vaieldamatult hakkab Euroopa ühisraha üha enam mõjutama kogu maailmamajandust ja üksikuid riike, sealhulgas ka Eesti.

Autor: Vello Vensel

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt