• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro kasutuselevõtu lühiajalugu

    EMU ja euro käikulaskmine ei tekkinud loomulikult tühjale kohale ning sisuliselt peegeldab euro kasutuselevõtt üle 40 aasta kestnud integratsiooniprotsessi Euroopa majandusruumis, mille jooksul sihikindlalt ja pidevalt tugevdati majanduslikke, monetaarseid ning ka poliitilisi sidemeid Euroopa arenenud riikide vahel. Kui mais 1998 otsustati lõplikult 15 Euroopa Liidu liikmesriigist 11 rahaliitu pääsejat, siis oli see vaid väga pikaajalise protsessi üks vaheetappe.
    Kui vaadata ajalukku, siis Euroopa ühise rahapoliitika loomisele pandi tegelikult alus juba Rooma lepinguga aastast 1957, kui tõdeti, et valuutakursside koordineeritud poliitika kujundamine on kõigi lepingus osalevate maade ühismure. Rahaliidu loomise plaane hakati hauduma viis aastat hiljem, kui Euroopa Ühenduse Komisjon visandas rahaliidu loomise esialgse kava. Nn Werneri raportis aastast 1970, mille kiitsid heaks Euroopa Ühenduse riigipead ja valitsusjuhid 1971. a märtsis, kavandati rahaliidu konkreetne käivitamine kümne aasta jooksul, ent see plaan luhtus Bretton Woodsi fikseeritud valuutakursisüsteemi kokkuvarisemise tõttu 1970ndate algupoolel.
    Rahaliidu loomise idee sai uue tuule tiibadesse 1979, kui loodi Euroopa Rahasüsteem (European Monetary System, ERM) koos rahasüsteemi stabiilsust tagava valuutakursimehhanismiga (Exchange Rate Mechanism, ERM). ERM toimis korralikult ja saavutati ka valuutakursside stabiilsus, mis julgustas ühisraha kasutuselevõtu plaane konkretiseerima, pidades silmas üha kiiremat Euroopa turgude integreerumist. EMU loomise taaskinnitas Euroopa Nõukogu 1988. a juunis ja 1989. a juunis koostatud EK esimehe Jacques Delors'i raport määras kindlaks EMU loomise ja euro kasutuselevõtmise kolm etappi. Lõpliku heakskiidu andis rahaliidule üldtuntud Maastrichti leping 1991. a detsembris.
    I etapp (1990--1993), mil valmistati ette rahaliidu loomine, mille põhieesmärgiks oli tühistada säilinud piirangud kapitali vabale liikumisele Euroopa Liidu maades;
    II etapp (1994-1998), mil loodi rahaliiduks vajalikud institutsioonid, mille põhilüliks sai Euroopa Rahainstituut (European Monetary Institute, EMI) kui Euroopa Keskpanga (European Central Bank, ECB) eelkäija, ning kujundati ühtne raha- ja fiskaalpoliitika;
    III etapp algas 1999 ja sel etapil asendatakse rahvusvaluutad euroga ja anti ühise rahapoliitika kujundamine üle 1998. a mais loodud Euroopa Keskpangale, rahvuslikud valuutad kõrvaldatakse käibelt ja asendatakse täielikult euroga 2002. a juuliks.
    Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999, nagu III etapp ette nägi, vahepealsetest kõhklustest hoolimata. EMU ja euro tulevikuväljavaadetele oli üpris palju küsimärke ja vastavad diskussioonid käisid erialakirjanduses juba ammu enne euro tegelikku kasutuselevõttu. Nüüd, mil on juba enam kui pooleaastane kogemus, on kerkinud uued probleemid. Vaieldamatult hakkab Euroopa ühisraha üha enam mõjutama kogu maailmamajandust ja üksikuid riike, sealhulgas ka Eesti.
    Autor: Vello Vensel
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Nädala lood: Enefit Greeni triumf ja kuidas kurikuulus ärimees oma esimese miljoni teenis
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Indrek Kasela Enefiti IPOst: kodanikuna takka ei kiida, aga investorina olnuks patt mitte osaleda
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.