Kristina Traks • 23 september 1999

Maaelu kriis möödumas

Rapsikasvataja Kalle Hamburg kinnitab, et vilja hind hakkab tõusma. «Ostjaid on praegu palju, sest vilja on vähe,» räägib talunik. Ta ei julge siiski ennustada, kas hind hakkab nüüd püsivalt tõusma või on tegemist ainult kerge võnkega turul.

Ajakirjanikul on lihtsam saada põllumeeste käest negatiivseid kommentaare, kui leida talunikku, kes ei viriseks oma praeguse olukorra üle. Isegi siis, kui talumehel on tagatoas kallis Pentium arvuti, millest ajakirjanik võib ainult unistada, ja tema külalistetuba on sisustatud nahkdiivanitega, ta kurdab ja viriseb.

«Virisemine on nagu käitumisnorm,» leiab Kalle Hamburg. Kas ta ise elab hästi või halvasti? «Ei nuta praegu,» kõlab vastuseks.

«Ongi hea, et viletsamad tootjad on ära kukkunud,» lausub Raplamaa piimatootja Rein Kaidla. «Nende arvelt saavad allesjäänud talunikud ja firmad nüüd paremini elama hakata.»

Kaidla leiab, et selles pole midagi halba, kui põlde veel sööti jääb. «Las siis elavad need tootjad, kes oskavad tõepoolest põldu pidada ja maal midagi peale hakata,» sõnab ta. «Pole mõtet üritada iga hinna eest kõikidele inimestele tööd leida.»

Paar kilomeetrit Raplast väljas on Rein Kaidlal firma Phoenix, millele kuulub 200 lehma. Vaatamata poole miljoni kroonisele kahjumile, mida piimatootmine on talle tänavu toonud, ei kavatse firma omanik ja juht loomapidamist lõpetada.

Oktoobris on kohalik piimatööstus Lacto lubanud maksta kilogrammi piima eest 2,5 krooni, millega AS Phoenix toime tuleb. «2.50 on ikka hulga parem kui 1.50,» sõnab Kaidla peaaegu optimistlikult.

Kaidla pole viimasel ajal oma firmast suurt palka saanud. Kõrvalseisja pilguga vaadates elab ta päris hästi.

Endine majandijuht, nüüd põllumajandusfirma omanik sõidab ringi paari aasta vanuse Kia dzhiibiga. Auto kohta ütleb Kaidla, et «jõudsin enne kriisi ära osta». Phoenixi kontor pole samuti n-ö tuba lauda kõrval, vaid diivanite ja maalidega sisustatud korter.

«See talv tuleb ehk samasugune kui eelmisel aastal,» ei julge köögiviljakasvataja Johannes Valk Padiselt veel suurt optimismi üles näidata. «Minu kartulisaak on küll parem kui eelmisel aastal, kuid nüüd sõltub kõik sellest, mis hinnaga see maha müüa.»

Riigikogu Maarahva erakonna fraktsiooni liige, seakasvataja Tiit Tammsaar ei julge samuti hinnatõusu optimistlikult suhtuda. «See on nagu dollari kurss, mis käib üles-alla,» lausub ta.

Piimatootmine Eestis on võrreldes Vene kriisi eelse ajaga vähenenud viiendiku võrra. Piimatööstuste jaoks on piim muutunud defitsiidiks ja see sundis piimatöötlejaid septembri alguses piima hinda tõstma. Tootjad teenivad praegu iga piimakilo eest 2 krooni, ligilähedaselt sama palju kui enne Vene kriisi.

Oktoobrist on Rapla piimatööstus Lacto lubanud maksta tootjatele 2,5 krooni piimakilo eest, talvel peaks hind tõusma veel poole krooni võrra.

Viiendiku võrra peaks vastu talve kerkima vilja hind. Selle tingib viljanappus üle terve maailma. Tänavune viljasaak on umbes viiendiku võrra väiksem kui eelmisel aastal.

«Hindade tõus on suur kergendus,» räägib põllumajandusminister Ivari Padar. «Nüüd tuleb vaid leida võimalus hindade stabiliseerimiseks, sest teist sellist mõõna põllumehed lähiaastatel üle elada ei suuda.»

Padar ei pea traagiliseks põllumajandustoodangu senist vähenemist ja on kindel, et tänavune talv on kergem kui eelmine. «See seltskond, kes kriisi üle elas, jääb alles,» on minister veendunud. «Ma ei näe võimalust, et põllumajandustootmine veel edaspidigi väheneks.»

Talunike elu muutub tõenäoliselt tunduvalt paremaks juba järgmisel aastal.

Vt. ka Põllumajandussaaduste kokkuostuhind tõuseb

Hetkel kuum