Maaelu kriis möödumas

Rapsikasvataja Kalle Hamburg kinnitab, et vilja hind hakkab tõusma. «Ostjaid on praegu palju, sest vilja on vähe,» räägib talunik. Ta ei julge siiski ennustada, kas hind hakkab nüüd püsivalt tõusma või on tegemist ainult kerge võnkega turul.

Ajakirjanikul on lihtsam saada põllumeeste käest negatiivseid kommentaare, kui leida talunikku, kes ei viriseks oma praeguse olukorra üle. Isegi siis, kui talumehel on tagatoas kallis Pentium arvuti, millest ajakirjanik võib ainult unistada, ja tema külalistetuba on sisustatud nahkdiivanitega, ta kurdab ja viriseb.

«Virisemine on nagu käitumisnorm,» leiab Kalle Hamburg. Kas ta ise elab hästi või halvasti? «Ei nuta praegu,» kõlab vastuseks.

Piimatootmine Eestis on võrreldes Vene kriisi eelse ajaga vähenenud viiendiku võrra. Piimatööstuste jaoks on piim muutunud defitsiidiks ja see sundis piimatöötlejaid septembri alguses piima hinda tõstma. Tootjad teenivad praegu iga piimakilo eest 2 krooni, ligilähedaselt sama palju kui enne Vene kriisi.

Oktoobrist on Rapla piimatööstus Lacto lubanud maksta tootjatele 2,5 krooni piimakilo eest, talvel peaks hind tõusma veel poole krooni võrra.

Viiendiku võrra peaks vastu talve kerkima vilja hind. Selle tingib viljanappus üle terve maailma. Tänavune viljasaak on umbes viiendiku võrra väiksem kui eelmisel aastal.

«Hindade tõus on suur kergendus,» räägib põllumajandusminister Ivari Padar. «Nüüd tuleb vaid leida võimalus hindade stabiliseerimiseks, sest teist sellist mõõna põllumehed lähiaastatel üle elada ei suuda.»

Padar ei pea traagiliseks põllumajandustoodangu senist vähenemist ja on kindel, et tänavune talv on kergem kui eelmine. «See seltskond, kes kriisi üle elas, jääb alles,» on minister veendunud. «Ma ei näe võimalust, et põllumajandustootmine veel edaspidigi väheneks.»

Talunike elu muutub tõenäoliselt tunduvalt paremaks juba järgmisel aastal.

Vt. ka Põllumajandussaaduste kokkuostuhind tõuseb