5 oktoober 1999

Eesti pangad kujundavad ettevõtlust ümber

Pangad seisavad valiku ees, kas nõuda võlgnikelt laenuraha tagasi läbi viimaste pankrotimenetluse või võtta ettevõte üle, et see üles töötada ning seejärel maha müüa.

Seni on pangad hoidunud firmade otsesest juhtimisest, tegeldud on nn kosmeetilise saneerimisega, mis sageli seisnes bilansi puhastamises ja oma inimeste nimetamises ettevõtte juhtorganeisse. Kasutati ka keerulisi finantsskeeme vabanemaks fiktiivselt laenuvõlgnevustest. Eesmärk oli kosmeetilise push up'i läbinud ettevõtte müümine oletatavalt lihtsameelsele (välis)inves-torile ja panga maine säilitamine. Hetke turusituatsioonis on sellise käitumise edukus vähetõenäoline.

Praegu on arusaam «võtame jõuga meile kuuluva» hakanud ruumi andma mõtteviisile «töötame üles ja...» -- pangad on võtmas ettevõtluse aktiivse ümberkujundaja rolli. Hansapanga otsus asuda juhtima võlgnikest kalatööstusi on esimene julge samm.

Ettevõtte aktiivse juhtimise üle võtnud pank seisab silmitsi kolme probleemiga.

Pangal on vähe spetsialiste, kes tunneksid põhjalikult teisi ettevõtlusvaldkondi. Neis valdkonnis on aga finantsfunktsioon tugifunktsioon, mitte põhitegevus. Finantsteenuse pakkumisega tegeleva ettevõtte mõtteviisi ületähtsustamine või otsene rakendamine ettevõtte juhtimisel võib selle majanduslikku olukorda halvendada. Samuti on ettekujutus ettevõtte tegevuse kontrollimisest panga poolt enesepettus, sest konkreetset ärivaldkonda mittetundvat inimest on lihtne eksitada.

Ettevõtte majandustegevuse tulemuslikkuse hindamise mõõdupuuna kasutatakse finantsnäitajaid, mis reageerivad teatud viivitusega ettevõtte majandusolukorrale ega pruugi kajastada firmaga seotud tendentse adekvaatselt.

Seega põhjustavad kaks esimest probleemi hilinenud reageerimise ärikeskkonna muutustele ja valede juhtimisotsuste tegemise.

Puudus on ka tippjuhtidest, kes suudaksid kujunenud situatsioonist lähtudes rakendada teadmisi praktikas. See seab pangad sundseisu, kus neil tuleb valida kahe halva vahel: võtta juhtimine ärispetsiifikat mittetundvate panga esindajate poolt üle või lasta jätkata juhtkonnal, kes on ettevõtte lasknud raskesse majanduslikku seisu.

Kuidas probleemid lahendada? Kolme nimetatud probleemi ühendav võtmesõna on know-how puudus või oskamatus seda õigesti kasutada.

Piisava oskusteabe omamise ja selle edukama rakendamise tagab ettevõtete, pankade ja konsultantide tihe koostöö probleemse ettevõtte ülestöötamisel. Eeltooduga ei sea autor kahtluse alla seda, et kõik kolm eraldi ei suudaks toime tulla tekkinud olukorraga ettevõttes, vaid rõhutab võimalust leida efektiivseim tegevusvariant ettevõtte ja panga huvidest lähtudes.

Hetkel kuum